Pasta!

Viimased kaks päeva oleme Hiina toidule selja keeranud ja nautinud Euroopa toidu maitseid, aroome ja tekstuure (ja kaloreid), ning toidu kõrvale limpsinud Prantsuse punast veini. Külastasime ühte Pekingi suurimat ‘välismaalastele’ mõeldud kauplust, mis müüb Euroopa tooteid (tõsi küll, ligi 100% juurdehindlusega). Sellele vaatamata varusime koju erinevaid pastasorte ja juustu ning salaamit ja Earl Gray teed ja võid ja veel sada muud asja. Uskuge mind, kui olete kaks kuud ilma Euroopa toiduta veetnud ja satute poodi, mille letid on pungil täis ‘koduseid’ toiduaineid, siis võib ennast lausa lolliks osta. Soomlasest sõbrannal oli parasjagu ka sünnipäev ning tegime ta maailma kõige õnnelikumaks, kui viisime talle näkileiba ning ühe pudeli Finlandiat.

Aga nüüd pasta juurde. Mingit konkreetset retsepti meil ees ei olnud, tegime käpäraste toidu- ja maitseainetega, aga sellegipoolest oli taevalik tunne üle tüki aja jälle pastat süüa ja veini juua. Pidime koju isegi kaks kahvlit ja veiniklaasi ostma. Nagu piltidelt näha, on meie uued klaasid ultramoodsa krussis jalaga – paraku ainukesed ‘paarilisega’ klaasid, mida kohalikul turul müüdi.

Esimesel õhtul oli menüüs peekoni-seene pasta, mille J algusest lõpuni ise valmis tegi.

• ca 200 g pennesid
• 100 g suitsupeekoni viile, ribadeks lõigatud
• 100 ml köögikoort (vahukoort)
• 1 väiksem sibul, hakitud
• 1 küüslauguküün, purustatud
• 4-5 suuremat šampinjoni, viilutatud
• soola ja pipart
• oliiviõli
• võid

# Kuumuta paksupõhjalises potis  (võib ka wok-pannil) või, lisa hakitud peekon ja prae pruuniks.

# Eemalda peekon pannilt ja tupsuta majapidamispaberiga kuivaks. Soovi korral eemalda potist üleliigne rasv, natuke jäta sibulate-küüslaugu praadimiseks alles. Pane pott tagasi pliidile (vahepeal ära veega üle loputa, peekoni praadimisest pannile jäänud tükikesed annavad kastmele mõnusa suitsuse maitse).

# Prae sibul ja küüslauk läbipaistvaks, lisa potti seened ning prae veel mõned minutid.

# Seejärel kalla potti koor, lisa maitse järgi soola ja pipart, kuumuta madal kuumusel vahepeal segades mõned minutit, et kaste pakseneks. Lisa potti peekonitükid.

# Vahepeal keeda soolaga maitsestatud vees penned al denteks, kurna, tilguta peale veidi oliiviõli ja sega, et pasta üksteise külge ei kleepuks ning lisa peekoni-seenekastmele. Sega läbi ja serveeri kohe.

Teine oli minu enda üllitis, sisaldas samuti suitsupeekonit ja seeni, aga lisaks veel värskeid tomateid ja basiilikut, ning pennede asemel kasutasin spagette. Tsutike Parmesani juustu oleks muidugi mõlemale roale veel viimase lihvi andnud, aga oma suures ostuhulluses ei raatsinud seda ostukorvi panna. Eks järgmisel korral siis, pastat on veel alles

• ca 200 g spagette
• 2 suuremat tomatit, kuubikuteks lõigatud
• 100 g suitsupeekonit, ribadeks lõigatud
• 3-4 šampinjoni, viilutatud
• 1 väiksem sibul, hakitud
• 2 küüslauguküünt, purustatud
• kuivatatud (või värsket) basiilikut
• pool sealihapuljongi kuubikut
• soola ja pipart
• oliiviõli
• võid
• soovi korral veidi punast veini

# Algus sarnane eelmisele roale: kuumuta paksupõhjalises potis  (võib ka wok-pannil) või, lisa hakitud peekon ja prae pruuniks.

# Eemalda peekon pannilt ja tupsuta majapidamispaberiga kuivaks. Soovi korral eemalda potist üleliigne rasv, natuke jäta sibulate-küüslaugu praadimiseks alles. Pane pott tagasi pliidile (vahepeal ära veega üle loputa, peekoni praadimisest pannile jäänud tükikesed annavad kastmele mõnusa suitsuse maitse).

# Prae sibul ja küüslauk läbipaistvaks, lisa potti seened ning prae veel mõned minutid.

# Lisa potti tomatitükid, puljongikuubik, maitse järgi soola, pipart ja basiilikut, keera kuumus madalamaks ning hauta kaane all ca 15 minutit. Vahepeal sega ja purusta tomateid, et tekiks kergelt püreejas konsistents. Kui mul oleks siin blender, oleksin valmis kastme isegi püreestanud.

# Lisa kastmele peekon ning soovi korral veidi veini, kuumuta veel veidi ja ongi valmis. Hoia spagettide valmimiseni kaane all.

# Keeda spagetid soolaga maitsestatud vees al denteks, kurna, sega läbi tilgakese oliiviõliga ning serveeri koos kastmega.

Ah jaa, ja kogused on kahele, mõlemas retseptis. Kõrvale paku punast veini ja mingit head Itaaliapärast saia, magustoidukst mingi õhuline mousse või midagi muud kergemat. Ja siis trenni kaloreid kulutama…

Esimesed Hiina toidu katsetused

Loomulikult teen ma siin pea iga päev süüa, aga pigem mingisugust lihtsat wok-rooga või juurviljasuppi ning eriti näpuga retseptides järge ei aja. Nüüd lõpuks otsustasin siis katsetada mingisugust Hiina retsepti ja serveerisin õhtusöögiks tšillipipra sealiha stir-fry.

See oli mu esimene liha friteerimise katsetus, ja alguses pelgasin veidi, pritsivat õli jne, meil on siin ju suure lahtise leegiga gaasipliit…aga nälg ja uudishimu sai hirmust võitu, ja ongi parem, sest nüüd ma tean, et friteerimist karta ei tasu.

Nüüd maitsest – täitsa Hiina toidu moodi! Ainult soola oli vähe, õigemini ei olnud üldse. Retsepti järgi ei pidanud lisama, ja mina kohusetundlikult nii ka tegin. Tšilli andis mõnusat vürtsi ja pani suu õhkama, aga järelmaitse oli selline…natuke mage.

Ja veel – rohkem kastet oleks tahtnud! Proovin järgmine kord lisada rohkem kastme koostisosi (ja lisada ka maisitärklisega segatud vett). Sellisel juhul peaks vist liha ka veidi kauem õlis friteerima, et taigen liha ümber ‘kõvemaks’ muutuks (vältimaks seda, et friteeritud liha taigen kastmes pehmeks ‘liguneks’). Kui järgi proovin, annan teada.

• 500ml õli friteerimiseks (kasutasin taimeõli)
• 2 tl seesamiõli
• 3 spl maisitärklist
• 1 lahtiklopitud muna
• soovitatavalt veidi soola, 0.5-1 tl näiteks
• 250g seafileed (kuubikuteks lõigatud)
• 2 spl oliiviõli
• 1 punane paprika (kuubikuteks lõigatud)
• 1 tl tšillipipart või tšillihelbeid
• 2 spl sojakastet
• 2 spl mett
• Serveerimiseks riisi või nuudleid

# Kuumuta õli paksupõhjalises potis (katseta riivsaiaga – viska paar tera potti, kui hakkab särisema, on õige temperatuur saavutatud).

# Valmista taigen – sega omavahel seesamiõli, maisitärklis, muna (ning lisa ka veidi soola, kui soovid/julged).

# Kasta sealihatükid taignasse ning tõsta siis õli sisse, friteeri ca 4 minutit.

# Tõsta friteeritud lihatükid majapidamispaberile ning tupsuta kuivaks.

# Kuumuta wok-pannil oliiviõli, lisa paprika ja tšilli ning prae 3 minutit pidevalt segads. Seejärel lisa pannile sojakaste, mesi ja kõige lõpuks ka sealiha. Prae rooga veel ca 1 minut, ning serveeri.

# Paku kõrvale riisi või nuudleid. Mina tegin lisaks ka lihtsa roa lillkapsast ja brokkolist, praadides neid wok-pannil oliiviõlis paar-kolm minutit, lisades poole praadimise ajal pannile natuke maisitärklisega segatud vett, seesamiõli ning austrikastet.

Päev hiljem proovisin veel üht Hiina retsepti, millel nimeks kleepuv sidrunikana. Mulle endale igasugused tsitruselised toidud väga maitsevad ning see retsept tundus seepärast eriti isuäratav. Ja ma ei pidanud pettuma – toit sai väga maitsev, selline väga mõnusa sidrunise järelmaitsega, natuke hapukas, aga samas magus; erilised plusspunktid annaks ilusa värvilise väljanägemise eest.

Aga J kurtis, et olevat liiga hapu ja et kas seda va sidrunit ikka liiga palju ei saanud. No ma ei tea, tegin kõik retsepti järgi ja BBC lehel just kõik kaebavad, et ‘väga hea toit, aga sidrunit liiga vähe, järgmine kord panen rohkem sidrunimahla’ või et ‘kui ainult rohkem sidrunimahla paneks, siis saaks õige maitsega’ jne. Võta siis kinni…ju need Hiina sidrunid on veidi vängemad, ma ka ei tea. Aga võib-olla J lihtsalt ei ole sidrunifänn – mäletan, et talle ei istunud eriti ka see piparmündi-brokkoli pastaroog, mis samuti sidrunise järelmaitsega oli. Mulle igal juhul maitsesid mõlemad väga ja soovitan neid soojalt neile, kes tsitruselisi armastavad!

Banaani-pannkoogid

Tavaliselt sööme siin hommikuks kaerahelbeputru, nagu tublidele õppuritele kohane. Pealegi on puder tervislik ja kiudained pidid isegi kõhupekki vähendama. Lootsin ka tänast päeva pudruga alustada, aga pakipõhjast vaatas mulle vastu ainult pool klaasi helbeid, nii et pidin midagi muud välja mõtlema. Muna ja piima leidub mul külmkapis pea alati, seega otsustasingi teha hoopis pannkooke, koos kaerahelbete ja banaaninga, mis mulle külmikust vastu vaatas. Ja lõpptulemus oli oi kui hea!

Mul ei ole ühtegi mõõduanumat siin Hiinas, kõik toidud valmivad ‘maitse järgi’, seega ärge võtke antud koguseid puhta tõe ja kullana, vaid eksperimenteerige julgesti. Paksude ja sametiselt pehmete pannkookide saamiseks peab taigen olema selline paksemapoolsem, seega lisa vajadusel jahu või kaerahelbeid, või hoopis suurenda banaani kogust.

1.5 dl kaerahelbeid

1.5 dl jahu

3 dl käesooja piima

1 muna

3 spl suhkrut

1 küps banaan

noaotsaga soola

1 spl õli

# Sega omavahel kaerahelbed, sool ja jahu. Kalla segu üle sooja piimaga ning jäta taigen 15-20 min toatemperatuurile seisma (et jahu paisuks ja et kaerahelbed pehmeneksid).

# Vahepeal purusta banaan ning klopi muna ja suhkur kahvliga vahule.

# Sega omavahel kõik komponendid, lisa ka õli. Vajadusel lisa piima või jahu, et saada meelepärane taigna konsistents. Ja siis pannkooke praadima! Mina küpsetasin antud (umbkaudsetest) kogustest kaks tosinat väikest kooki. Nii head olid, et tahtsime kõik ühe korraga ära süüa!

Hiina köögist

Lõpuks ometi on mul ligipääs wordrpessile! Kolisime septembris Pekingisse ning teadagi on siinsed internetikasutamise reeglid veidi karmimad…aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ja siin ma nüüd siis olen, peale mitmekuist pausi. Euroopa söögi ja kommetega harjununa oli esialgne sisselamine Hiinasse üsna valuline, kodus on meil ainult kahe auguga gaasipliit ning mikrolaineahi (ei mingit küpsetusahju, seega ei mingeid koogikesi ega ahjukartuleid…) ning loomulikult kasutame söömisel ainult pulki (isegi, kui mõnikord hommikuks pannkooke või praemuna sööme). Igapäevane menüü on üsna ühekülnge – riis kanaga, nuudlid kanga, pelmeenid, jälle riis kanaga, sekka sealiha ja erinevaid nuudlisuppe. Aga üritan usinamalt uusi toite katsetada, nüüd ju ka põhjust, sest saan edukalt välja kukkunud roogasid ka teiega jagada. Nii et… kööki tegutsema, mis muud!

 

Spinati-sinihallitusjuustu salat

See on väärt salat. Ausalt ka, esimene kord, kui kasutasin beebi-spinatilehti ja poleks usknud, et need väikesed rohelised lehekes niivõrd hästi maitsevad, eriti veel sinihallitusjuustu ning pirnidega. Lisa veel suitsune peekon juurde ja…ohh, mul juba neelud liiguvad. Salat näeb väga hea välja ka (vaata paremat pilti BBC lehelt) ning sobib suurepäraselt kergemaks õhtusöögiks. 

Vaja läheb (neljale):

4 peekoniviilu

3 küpset pirni, kooritud, süda eemaldatud ja viilutatud

140 g sinihallitusjuustu (Stilton), tükeldatud

100 g pestud beebi-spinati lehti (baby spinach)

Kastme jaoks (suurendasin koguseid, sest originaalretseptis pakutud kogustest jäi väheks):

2 spl sherrit või punast veiniäädikat

1 spl vedelat mett

2 tl jämedateralist sinepit

3 spl oliiviõli

# Lõika peekoniviilud terava noaga pikkupidi viiludeks. Kuumuta pann tulel ning prae peekonit ligi 10 minutit (kuni peekon on kõrbe) ning eemalda pannilt. 

# Tee valmis kaste: kasuta sama panni (aga madalamat kuumust), mida peekonite praadimisel. Lisa pannile sherri või äädikas, mesi ja sinep. Sega kõik hästi läbi ning seejärel lisa pannile õli. Soovi korral lisa soola ja pipart. Kalla kaste peekoniviiludele ja sega läbi.

# Kuumuta grillpann (tavaline pann ajab ka asja ära, aga grillpannil grillitud pirnid annavad salati välimusele kindlasti kõvasti juurde). Prae pirniviile mõlemalt poolt ca 5 minutit.

# Aseta praetud pirnid kaussi (nad peaksid olema veel kuumad), lisa sinna juust ja sega õrnalt läbi, et juust saaks natuke sulada. 

# Serveeri: aseta taldrikule värsked spinatilehed, tõsta peale pirni- ja juustutükke ning kõige peale aseta peekonikaste. 

Juustuga ei tasu liialdada, vastasel juhul lämmatab see kõik teised maitsed ära. Kui kahtled, lisa pigem vähem kui rohkem juustu – alati saab juurde panna.