Kookide kook

Ausõna, see kook oli vist siiani kõige maitsvam, mis ma kunagi teinud olen. Valmis see üsna juhuslikult – sõprade juures oli väike istumine tööpäeva lõpus ja tahtsin sinna midagi magusat kaasa võtta. Alguses mõtlesin, et teen mingi lihtsa šokolaadikoogi – sest aega oli mul ainult tund ja 15 minutit ning ei soovinud, et hakkan mingit suursugust kooki tegema ja poole tegemise pealt midagi ära susserdan…Et mul olid pistaatsiapähklid kapis juba pikemat aega, toksisin kiiresti ka pistachio cake otsingusse, mõeldes, et äkki leian midagi lihtsalt ja huvitavat. No sellepärast ikka, et šokolaadikook oleks ju liiga tavaline. Ja oh seda rõõmu! Leidsin uue ja huvitava toidublogi ning selle retsepti. Pildid olid juba nii isuäratavad, et ei saanud teisiti, kui pidin selle ise ka valmis tegema. Ja oligi otsustatud. Kribasin retsepti kiirelt paberile ja kihutasin kööki (no see võttis tegelikult kolm sammu, meie korter ei ole väga suur), et kook tunni ja 10 minutiga valmis teha.

Niisiis, seda kooki võib teha kahte moodi – kas ümmarguses lahtikäivas vormis (23 – 25 cm diameetriga) või väikestes koogivormides (5 cm diameetirga, 12 tk). Mina valisin esimese variandi, sest väikeseid koogivorme ei olnud mul käepärast. Kuna tihtipeale oli juhtunud nii, et kook ei taha mul eriti kerkida, siis otsustasin, et teen koogi “auguga vormis“, teate küll, keeksivormitaolises vormis. Tagantjärele mõeldes ei olnud seda tarviski, sest kook kerkis hoogsalt, ei tahtnud üldse vormis püsida!

Sul läheb vaja kahte kaussi erivärviliste tainaste segamiseks. Mikser oleks ka hea, siis saab ained omavahel kiiremini-paremini segatud. Nüüd asja juurde.

• 270 g jahu, jagatud kaheks osaks
• 2 tl küpsetuspulbrit, jagatud kaheks osaks
• 1 tl soodat, jagatud kaheks osaks
• 150 g pehmet võid (toatemperatuuriga), jagatud kaheks osaks
• 250 g suhkrut (tuhksuhkrut, kui on – minul polnud käepärast ja tegin tavalise suhkruga), jagatud kaheks osaks
• 4 muna
• 275 ml maitsestamata jogurtit
• 1.5 tl vaniljeessents, jagatud kaheks osaks
• 2 spl magustamata kakaopulbrit
• 125 – 200 g tükeldatud tumedat šokolaadi
• 100 g hakitud pistaatsiapähkleid

# Kõigepealt valmista šokolaadine taigen: vahusta pool suhkru ja pool või kogusest õhuliseks vahuks (kõige kergem on seda teha miksriga). Lisa ükshaaval kaks muna, peale iga muna lisamist mikserda hoolega.

# Lisa pool jogurti kogusest ning pool vaniljeessentsi kogusest, jätka mikserdamist.

# Eraldi kausis sega omavahel pool jahu, pool sooda ja pool küpsetuspulbri kogusest. Lisa ka kakaopulber.

# Lisa jahusegu või-munasegule ning mikserda veel paar minutit, kuni segu on ühtlane.

# Vala (taigen ei ole väga vedel, aga üsna elastne) taigen võiga määritud koogivormi (või väikestes vormi põhjadesse, kui otsustad nende kasuks) ning aseta külmkappi.

# Loputa mikser ning valmista pistaatsiataigen: mikserda ülejäänud või ja suhkur õhuliseks vahuks. Lisa taaskord munad, ükshaaval.

# Lisa ülejäänud jogurt ja vaniljeessents, mikserda ühtlaseks.

# Eraldi kausis sega ülejäänud jahu, küpsetuspulber, sooda ja hakitud pistaatsiapähklid (ära pähkleid liiga puruks haki – kook tuleb maitsvam, kui pähkleid on hamba all tunda).

# Lisa jahu-pähklisegu või-munasegusse ja mikserda ühtlaseks.

# Võta šokolaaditaignaga koogivorm külmkapist. Lisa taigna peale šokolaaditükke – kogus oleneb sellest, kui suur šokolaadisõber oled. Mina täitsin taigna üsna tihedalt…

# Kalla pistaatsiapähklitaigen kõige peale ja silu ühtlaseks.

# Küpseta 180-kraadises ahjus 50 minutit, kui kasutad suuremat koogivormi ning 30 minutit, kui kasutad väikeseid koogivorme.

# Kui kook on valmis, lase tal 5 minutit vormis seista ning siis kalluta vormist. Retsept soovitab koogil seejärel jahutda lasta, aga mina tuiskasin siis kohe sõprade juurde (nad elavad 5 min kaugusel) ning see läks kohe kaubaks. Soojana maitses see minu meelest paremini – siis oli šokolaad koogi keskel veel mõnusalt kreemjas.

Tegemist on tõesti väga maitsva koogiga! Isuäratavat lõhna oli terve korter koogi küpsemise ajal täis ja ootasin koogi valmimist üsna kärsitult…mind pani ainult muretsema see, et kook hoogsalt kerkis – kartsin, et kui selle ahjust välja võtan, siis vajub see õnnetult alla, nagu mitmel teisel juhul juhtunud on…aga ei midagi sellist! Vajus küll veidi, sentimeetri umbes, aga jäi ikka päris kõrgeks ja ilusaks!

Jaa, muidugi on see üsna rammus suutäis. Aga kes ütles, et maitsvad koogid peavad lahjad olema? Ja pealegi, ega ma iga päev seda ei tee…

Sinihallitusjuustu sõpradele

Vahel ju võib veidi rammusamalt ka süüa, eksole. Eriti, kui pikk tööpäev selja taga ning lõunat ei ole jõudnud süüa. Siis tahaks just midagi sellist, mis ei nõua palju eeltööd (hakkimist, koorimist jne) ning mis lõhnaks isuäratavalt ja mis valmiks ahjus, nii et saaksin toidu küpsemise ajal jalad seinale lüüa. Ühel sellisel õhtul otsustasin ära kasutada ühe paki Gorgonzolat, mis oli juba pikemat aega kapis oma järjekorda oodanud. Brokkoli oli ka käpeärast, ja nii sündiski see maitsev vorm.

• 300 g hakitud brokkoliõisikuid
• 2 spl võid
• 2 spl jahu
• 200 g toorjuustu
• 100 g sinihallitusjuustu (kasutasin Gorgonzolat, maitse jäi üsna sinihallitusjuustune)
• 1 dl köögikoort (20%)
• 200 g peekoniviile või midagi muud lihalist (soovi korral)
• Pealeraputamiseks ca 3 spl riivsaia ning võitükke

# Keeda (soolaga maitsestatud vees) või auruta brokkoliõisikuid paar minutit, kuni nad on sinu maitse järgi pehmed. Kurna ning kuivata majapidamispaberiga. Kui eelistad krõmpsuvaid õisikuid, siis ära üldse keeda, ahjus muutuvad need niikuinii veidi pehmemaks.

# Sulata potis keskmisel kuumusel 2 spl võid. Sega sisse jahu. Lisa ka toorjuust, sinihallitusjuust ning köögikoor. Kuumuta paar minutit - niikaua kuni segu on ühtlane.

# Kalla juustusegusse brokkoliõisikud.

# Kui kasutad peekonit või mingit muud lihatoodet, pruunista liha pannil ning sega brokoli-juustusegu hulka.

# Kalla saadud segu võiga määritud vormi (mina kasutasin ovaalset 23 cm diameetriga vormi). Riputa peale riivsaia ning kõige peale aseta mõned väikesed võitükid.

# Küpseta vormi 180-kraadises ahjus ca 30 minutit. Enne serveerimist lase 10 minutit vormis jahtuda.

Serveerisin seda vormi omaette ilma mingisuguse lisandita, sest ausalt öeldes ei tahtnudki seda suurepärast sinihallitusjuustumaitset millegiga rikkuda. Oli maitsev küll, aga taldrikutele tõsta oli raske – vorm jäi selline veidi vedelapoolne. Nagu mingi hautis. Või supp. Seetõttu lisaksin järmgisel korral juustukreemile ka ühe lahtiklopitud muna.

Vahune aprikoositarretis

See magustoit sarnaneb sidrunikreemile. Aga et mul polnud vahukoort käepärast, otsustasin teha ilma. Ja et sidrunit ka ei olnud, proovida aprikoosidega, sest et panna cotta tegemisest jäid paar konservaprikoosi purgi põhja end üksikuna tundma.

Antud koguest saab kolm väikest pokaalitäit:

2 suurt muna

2 spl suhkrut

1 tl sidrunimahla

1 želatiinileht

0.5 dl vett

2 küpset aprikoosi või konservaprikoosi

# Eralda munavalged munakollastest.

# Aseta munakollased paksupõhjalisse potti, sega sidrunimahlaga ning kuumuta madalal kuumusel 2-3 minutit, kuni segu pakseneb (ära keeda). Eemalda pliidilt.

# Vahusta munavalged suhkruga tugevaks läikivaks vahuks. Leota želatiinilehti külmas vees mõned minutid; kui need on pehmemenud, pigista vesi välja ja aseta teise kaussi. Kalla üle 0.5 dl kuuma veega.

# Sega munakollased želatiiniga.

# Tükelda ka aprikoosid ning sega munakollaste hulka. Ettevaatlikult lisa segule ka vahustatud munavalged.

# Sega õrnalt kõik omavahel läbi ja kalla magustoidupokaalidesse.

Hästi õhuline-vahuline, hoopis teise tekstuuriga, kui sidrunikreem (aga eks ta pidigi teistsugune tulema, kui ma pooled asjad ära jätsin või millegagi asendasin). Kerge magustoit, mis sobib suurepäraselt suvise päeva lõpetuseks.

Banaani-šokolaadikook

Banaanileiba juba olen proovinud teha. Lausa mitu korda, sest mida ikka üliküpsete pruuni koorega banaanidega peale hakata. Aga näed, hiljuti avastasin, et küpsete banaanidega saab edukalt teha banaanileiva-sarnast kooki, mis valmib hoopis kiiremini ja väiksema vaevaga.  Sul on vaja ainult kahte kaussi, üks vedelike ja teine kuivainete jaoks. Ei mingit miksriga möllamist. Maitselt tuleb kook mingil määral banaanileiva sarnane, aga on õhulisem ja pehmem. Ausalt öeldes pole nii vedela tainaga kooki vist kunagi teinudki. Aga soovitan soojalt.

Küpsetamiseks sobib 23×33 cm koogivorm, või ka ümmargune (23-cm diameetriga). Vaja läheb:

400 g suhkrut

245 g jahu

3 spl kakaopulbrit

1.5 tl küpsetuspulbrit

1.5 tl soodat

0.5 tl soola

2 muna

2 küpset banaani

240 ml sooja vett

120 ml toasooja piima

120 ml rapsiõli (kasuta kindlasti õli – mitte võid – et saada pehme ja mahlane kook, mis säilitab maitseomadused ja tekstuuri isegi külmikus)

1.5 tl vaniljeessentsi

 

# Sega omavahel suhkur, jahu, kakaopulber, küpsetuspulber, sooda ja sool.

# Teises kausis purusta kahvliga pehmed banaanind. Lisa kergelt lahtiklopitud munad, vesi, piim, õli ja vaniljeessents.

# Kalla saadud vedelik kuivainete kaussi ning sega kõik omavahel läbi. Tainas jääb väga vedel, aga peabki jääma, seega no worries.

# Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuvormi ning küpseta 180-kraadises ahjus 35-40 minutit. Eemalda küpsenud kook vormist ja lase jahtuda.

Seejärel valmista glasuur. Koogi võid katta ganache’ga, millega originaalretsept soovitab. Mina võtsin eeskujuks hoopis progandikoogi glasuuri. Segasin kokku pehme või ning toorjuustu (suhtes 1:3), lisasin maitse järgi tuhksuhkrut ja kõige lõpus segasin sisse ka mikros sulatatud šokolaaditükikesed. Määrisin kreemi jahtunud koogile ning tõmbasin kahvliga üle koogi. Et oleks ilusam või nii, kuskil keegi soovitas. Peale võid puistada ka kuivatatud banaaniviile näiteks.

Kreemine lõhe

Lõhe on hea kala, eksole. Tervislik ka. Eriti hästi maitseb see kala siis, kui poes on sooduskampaania ja saan ilusa roosa kalatüki kätte võileivahinnaga. Siinselt turult ei ole julgenud osta, sest tundub jube ebahügieeniline. Poest ostes jääb mul vähemalt kogu see eeltöötlemine-puhastamine-pakendamine oma silmaga nägemata ja noh, kui sa ei NÄE, siis järelikult võid rahumeeli eeldada, et töötlemine toimub puhastes tingimustes (turul jääb ikka silma, kuidas müüja mõnikord oma mitte nii puhaste kinnastatud kätega kalahunnikutes sorib, kuigi ise oli just kaks sekundit varem samade kinnastega maast prahti korjanud).

No ühesõnaga, sai ostetud lõhet. Mitu korda lausa. Ja mõlemal korral tegin sama toitu, sest et see tuli nii hästi välja. Kui lõhe niisama ahju panna, võib see kergesti ära kuivada. Minul vähemalt. Aga selle kreemise kattega jääb külle jube hea ja mahlane. Idee sain siit, ise kombineerisin sellise variandi (kahele):

250 – 300 g lõhet, lõigatud meelepärasteks tükkideks (minu pann mahutas neli ca 5×6 cm suurust tükki)

2 spl hapukoort

2 spl toorjuustu

1 spl majoneesi

2 tl sidrunimahla

1 tl tilli

1 purustatud küüslauguküün

veidi soola, pipart, paprikat ja sidrunipipart

soovi korral tomativiile

 

# Pese lõhetükid ja tupsuta need majapidamispaberiga kuivaks. Aseta fooliumiga vooderdatud küpsetusvormi.

# Sega omavahel hapukoor, toorjuust, majonees, sidrunimahl, till ja purustatud küüslauguküün. Maitsesta soola ja pipraga. Määri kreem lõhetükkidele. Riputa peale paprikat ja sidrunipipart. Kõige peale võid panna õhukesed tomativiilud.

# Küpseta lõhe 200-kraadises ahjus ca 20 minutit. Lõhe jätkab küpsemist ka peale ahjust eemladamist, seega – kui sulle tundub, et roog on peaaegu valmis ja vajab ainult paar minutit veel, siis see tähendab, et roog ONGI valmis ja tuleb ahjust välja võtta. Serveeri kohe, lisandiks sobib riis.

Nagu piltidelt näha, olen katsetanud nii jasmiiniriisi kui ka juurviljatükkidega segatud pruuni riisiga. Viimasel juhul keetsin ühes potis riisi ning teises potis paprika ning porganditükid. Kui mõlemad olid valmis, st. riis oli pehme ja paprika- ning porgandikuubikud ka pehmenenud, siis segasin omavahel kokku. Ka herned sobiksid selle riisi hulka hästi.

Lihtne teha ja väga rikkaliku maitsega. J hääletas top-kalaroaks. Mulle ka meeldib. Jube mõnus, kreemine, mahlane ja veidi hapukas…serveerimine ei ole mul muidugi eriti õnnestunud – olgem ausad, need kalatükid näevad taldrikul üsna räämas ja õnnetud välja. Kala hõrku maitset serveerimine iseenesest ei mõjuta aga kui oled harjunud silmadega sööma, siis tahaks ju ikka, et kõik maitsev ka isuäratav välja näeks. Eks katsetan siis veel. Või proovige ise ja andke teada.

 

 

 

 

 

 

Tegelikult tuli meelde, et ühel korral kasutasin hoopis küüslaugu ja ürtidega maitsestatud toorjuustu ja jätsin küüslauguküüne seepärast lisamata. Kreemi maitse jäi siiski enam-vähem samaks, oli ehk veidi rikkalikumgi…seega, soovi korral võite enne kalale määrimist kreemi sisse veel teisigi ürte lisada, et mitmekesisemat maitseelamust saada.