Jalgpall takistas söögitegemist

Pole juba pikemat aega korralikult süüa teinud. Süüdistan jalgpalli EMi, sest vaatamata sellele, et ma ei ole suur jalkafänn, on mul õnnestunud ikkagi üsna mitut mängu jälgida. Ja alati kuskil väljas, sest kodus televiisor puudub. No ja see toob endaga kaasa väga ebatervislikud õhtusöögid – friikad ja burgerid ja viini šhnitslid – kõike, mida pubides pakutakse…(õnneks pakkusid S ja N enda juures Türgi-Saksa mängu kõrvale maitsvat pastarooga – parim kõikidest pubiroogadest). Üldkokkuvõttes siis ei polegi aega olnud süüa teha.

Täna saab see pidu läbi – loomulikult tuleb finaalmängu ka kuskil väljas jälgida – nii et järgmisel nädalal on lootust siit lehelt uusi hõrgutisi leida.

Aga tegelikult tahtsin tutvustada ühte toredat Brüsseli söögikohta, kuhu ma sõpradega jalkamängude vahepeal sattusin. Como-Como, mis asub Brüsseli keskel, on väga huvitav restoran. Toit ilmub liikuvate lintide abil sinu ette – ainult tõsta ette ja söö. Lauad – sellised kitsad, baaripuki moodi – on omavahel ühendatud, ja siis see “toidulint” liigub aeglase kiirusega läbi kõikide laudade, kandes väikestel taldrikutel erinevaid suupisteid. Ja need näevad nii ilusad välja! Pildid ei ole mul eriti õnnestunud – telefoniga tehtud ja üsna udused – aga ettekujutuse sellest hubasest restoranist peaksite saama.

Niisiis, taldriku värv reedab, kas tegu on magusa, soolase, küüslauguse või taimse toiduga. Variante oli seal veel vist. Võta aga taldrik lindilt, söö ja ahheta, et küll on maitsev suutäis, ja siis võta järgmine taldrik ja söö ja ahheta jälle, et oi kui maitsev. Taldrikud lao üksteise peale, ja pärast loeb ettekandja need kokku ning esitab arve.

Mina olin ausalt öeldes algusest peale väga skeptiline selle koha suhtes, sest tundus, et see on selline “ägedate inimeste chillimise koht”, kus igaüks sööb kolm-neli suupistet (et saldetat vormi hoida) ja joob vett ja arutab ägetate inimeste juttu.

Aga oi kus ma eksisin. Läksime kohale neljakesi ning koht oli loomulikult puupüsti täis. Ettekandja oli väga sõbralik ja soovitas minna kõrvalasuvasse pubisse ning palus meil enda number anda – üks laudkond olevat just lahkumas ning ta siis helistab meile, kui see vaba. Meeldiv!

Kui siis lõpuks saime end sisse seada ja alustasime söömist – oo, toit viis keele alla. Poleks arvanud, et ampsu-suurused suupisted võivad NIII maitsvad olla! Kanatiivad, kreemise juustuga saiad, täidetud paprika – iga taldrik peitis endas järjekordset maitseelamust. Proovisin küll üsna vähe suupisteid, sest mul hammas valutas, aga terve laudkonna peale sõime me ikka päris mitu kuhjatäit taldrikuid tühjaks ja kõik kiitsid. Soovitan minna.

Ise lähen teen veel pühapäevaseid toimetusi. Õhtul siis Saksa pubisse jalka finaali vaatama. Aga kui teid huvitab, et kelle poolt ma olen, siis ei oskagi öelda. Minu lemmikmeeskond oli Holland, aga kuna nemad on nüüd mängust väljas, siis on mul üsna ükskõik, kes võidab. Peaasi, et oleks huvitav mäng, palju väravaid, palju kollaseid kaarte ja emotsionaalseid mängijaid.

Head Jaani!

Kõigil, kel võimalus, grillige täna maitsvat liha ja küpsetage šašlõkki ning sööge muid maitsvaid Jaanilaupäeva roogasid. Ise olen tänaseks planeerinud eestipärase õhtusöögi kilude, kartulisalati, sealiha, kohupiimakorpide ja kamaga. Eks näis, mis välja tuleb.

Soe pastasalat avokaado ja basiilikuga

Vahelduseks ka midagi soolast. Magusaga peab ju piiri pidama, suvi ja rannahooaeg ju. Sestap otsustasin salatisse lisada avokaadot, mis aitab kolesteroolitaset vähendada, vererõhku alandada ja annab igasuguseid kasulikke vitamiine ning on üldse maitsev. Siinkohal mõned soovitused, kuidas avokaadot valida:

- Küps avokaado on õrnalt pehme (mitte päris löda) ning koorel ei tohiks olla pruune täppe ega mõrasid.

- Vali selline avokaado, mis on kitsama “kaelaga” (mitte ei ole ümar) – sellisel juhul on avokaado tõenäoliselt puu otsast ise alla kukkunud (s.t. ei ole puu otsast eemaldatud enne lõplikku valmimist) ning on seepärast parema ja mahedama maitsega.

- Kui sa ei kavatse avokaadot kohe kasutada, võid valida ka kõvama ning toorema variandi ning lasta tal kodus paar päeva küpseda-pehmeneda (toatemperatuuril paberkotis või puuviljavaagnas). Toorest avokaadot ei soovitata külmkapis hoida, küll aga võib seda teha küpse avokaadoga (peaksid vastu pidama kuni nädala).

Sellised soovitused. Antud salatis soovitan kasutada mitte päris pehmeks küpsenud avokaadot, sest muidu ei saa sa seda korralikult tükeldada. Soe pasta ning kana pehmendavad avokaadot niikuinii. Aga retsept on siis selline, jagub kahele:

150 g pastat (pennesid, rotinisid)
1 avokaado

150 g kanafileed

peotäis värskeid basiilikulehti

pipart, soola

1 spl sidrunmahla

peotäis riivitud parmesani juustu

oliiviõli

# Keeda pasta soolaga maitsestatud vees.

# Samal ajal prae pannil tükeldatud kanafilee, maitsesta soola ja pipraga.

# Rebi basiilikulehed väiksemateks tükkideks.

# Koori ja haki avokaado ning aseta suuremasse salatikaussi. Kalla peale sidrunimahl ning veidi soola ja pipart. Lisa kaussi ka tükkideks rebitud basiilikulehed ja sega läbi.

# Kalla salatikaussi praetud kanatükid.

# Kurna pasta ning lisa sellele veidi oliiviõli ja sega läbi. Seejärel kalla pasta salatikaussi avokaadosegu ning kanatükkide peale. Sega korralikult läbi ja serveeri parmesaniga üleriputatult. Soovi korral võid juustu segada ka salati sisse, saad veidi intensiivsema maitsega salati.

Mulle väga meeldis. Kartsin alguses, et kuidas küll soe avokaado maitseda võib (sest pasta oli ju kuum, samuti kanatükid), aga tuli välja, et need maitsed ja tekstuurid sobivad omavahel väga hästi kokku. Avokaado küll pehmenes veidi, aga ei muutunud täielikuks pudruks ning tasakaalustas oma mahedusega parmesani teravust. Oi, küll see oli hea. Soovitangi serveerida soojalt, siis tulevad aroomid ja maitsed kõige paremini välja.

Kookos tarretises

Noh, ei tea. See pidi algselt olema panna cotta - aga kuna ma ei ole veel  “päris õige” konsistentsiga seda itaalia magustoitu suutnud valmistada (nagu võib lugeda siit), siis ma isegi ei teagi täpselt, milline üks õige ja kõiki reegleid jälgiv panna cotta olema peab. Seekordne katsetus on midagi panna cotta ja tarretise vahepealset…võib-olla sellepärast, et muutsin originaalretsepti üsna palju…aga sellele vaatamata meeldis see mulle küll. J ei osanud aga selle magustoidu kohta eriti midagi öelda. Pigem jäi mulje, et see talle eriti peale ei läinud…Eks siis peab ükskord uuesti tegema ja katsetama rohkemate inimeste peal…aga seniks nimetan ma seda ikkagi panna cotta’ks. Ärge pahandage. 

Kahe suurema või nelja väiksema panna cotta tarvis on vaja:

3 dl kookospiima

2 dl vahukoort

2 želatiinilehte ning vett leotamiseks

0.5 tl rummiessentsi või 1 spl heledat rummi

2-3 spl suhkrut (olenevalt kookospiima magususest) + 4 spl suhkrut karamelli tegemiseks

 

#  Kalla 4 spl suhkrut potti (pott peab olema kuiv) ning kuumuta madalal kuumusel, aeg-ajalt kahvliga suhkurt segades. Kui suhkur on sulanud, ära enam sega ja kuumuta senikaua, kuni karamell on muutunud pruunikaks.

# Eemalda karamell pliidilt ja kata panna cotta vormi põhjad ja ääred kuuma karamelliga. Aseta kõrvale.

# Pane želatiinilehed külma vette ligunema.

# Kalla kookospiim potti ning kuumuta keemiseni. Lisa suhkur – alguses natuke (1-2 spl), maitse, ning soovi korral lisa juurde. Mina panin 2 spl ja oli küllalt (pea meeles, et karamell-kaste on juba iseenesest hästi magus). Kui piim on keema tõusnud ja suhkur lisatud ning läbi segatud, eemalda pott pliidilt.

# Pigista želatiinilehtedest vesi välja ning lisa kookospiimale. Sega, kuni želatiin on lahustunud. Lisa ka rumm või rummiekstrakt.

# Vahusta vahukoor ning sega ettevaatlikult kookospiimasegusse. Jäta toatemperatuurile jahtuma (30 min – 2 tundi). Miks see jahtumine hea on, loe selle postituse lõpust.

# Kui segu on jahtunud, kalla see eelnevalt karamelliga kaetud vormidesse ning aseta külmkappi tahenema (säilib kuni kaks päeva). No ja tegelikult kui ikka kiire on, siis võid ka kohe külmkappi susata…

# Et panna cottat vormidest kätte saada, kasta vormi põhi 3 sekundiks kuuma vette, vajadusel aita terava noaga panna cotta vormi seintest lahti ning kummuta magustoit taldrikule. Karamell on muutunud vedelaks (ma ausalt ei tea, mis ime läbi see juhtus, aga pidigi nii minema) ning annab sulle mõnusa siirupise kastme.

Järgmine kord ehk teeksin ka õhukesi karamellkilesid, mida siis valmis panna cottale saaks purustatult peale riputada. Oleks selline mõnus krõmpsuv lisand.  

Mis mulle selle magustoidu juures kõige rohkem meeldis, oli selle õudselt kerge ja õrn maitse. Ei olnud liiga magus ega liiga kookospähkline ega liiga rummine. Ja muidugi oli boonuseks ka see, et kastet ei pidanud enam hiljem eraldi valmistama, see valmis üheaegselt panna cottaga. Aga et ta pigem selline võdisev ja tarretiselaadne tuli, siis lisaksin järgmine kord vähem želatiini.

Aga no üldiselt olin rahul. Eriti veel sellepärast, et sain karri tegemisel üle jäänud kookospiima edukalt ära kasutada.

Pipratäidisega pannkoogid

Veel ühed pannkoogid. Mitte küll päris piprased, aga pipart läks sinna ricotta sisse ikka üksjagu. Ja ei häirinud miskit. Evelinil oli täiesti õigus, kui ta ütles, et sidrun ja pipar on kombinatsioon magnifico. Aga teravuse mittearmastajatel tasub ettevaatlik olla ja täidist ikka vahepeal maitsta, et see päris kõrvetav ei tuleks.

Hea, kui sul on mikser või blender, sest siis saab kogu kupatuse kiiresti ja lihtsalt valmis. Mina laiskvorst ajasin isegi pannkoogitaigna kiirelt miksriga vahtu – no nädalavahetus ju ja nälg oli ka peal, mis sa ikka hädaga teed.

Pannkoogid küpseta omale sobiva retsepti järgi. Mina pole seda päris õiget retsepti veel leidnud. Meeldivad sellised õhemad koogid ja millegipärast on mul neid jube raske teha. Et toit valmis ainult kahele, tegin kohe nimme üsna vähe tainast ja sain kogusest täpselt 5 õhukest ülepannikooki (et teaksite arvestada – MITTE ÜHTEGI tilka taigent ei jäänud järgi, kraapisin isegi kummist spaatliga taignakausi tühjaks).  Ise panen selle retsepti siia pigem enda jaoks kirja, et teine kord oskaksin arvestada. Nii et kui siin tundub midagi pannkoogi kohta kohatut, siis ärge pahandage. Tehke ikka nii, nagu ise harjunud olete.

• 1 suurem muna (ca 60 g)
• 1 dl sooja piima
• 2 spl sulatatud võid
• 0.25 tl soola
• 1 spl suhkrut
• 0.5 tl kardemoni
• 3 (kuhjaga) spl jahu

# Kalla kõik ained kaussi ja mikserda 30 sekundiga ühtlaseks. Jäta 30 minutiks külma (selle aja jooksul võid valmistada täidise ning kastme).

Täidise jaoks kasutasin 250 g ricottat, mis viie pannkoogi jaoks oli ehk veidi too much. Taldrik küll ei ujunud täidisest (st mahtus ilusasti pannkookidesse ära), aga lõpuks andis kõht teada, et vist oli tsuti liiga suur ports. Seega järgmine kord, kui 5-pannkoogi magustoit tegemisele läheb, kasutan ehk 175-200 g ricottat. Kui ma just eriti näljane ei ole muidugi…

• 250 g ricottat või kohupiima
• 3 spl mett
• 1 tl jahvatatud pipart
• 2 spl sidrunimahla
• 2 spl sidrunikoort

# Eriti lihtne on siis, kui sul on tehnika olemas – lihtsalt pane kõik ained kaussi ja mikserda-blenderda ühtlaseks. Ja siis maitse ning lisa oma suva järgi veel kas pipart, mett või sidrunimahla. Ära üleliia magusaks tee, sest maitseelamuse saamiseks tuleb sul veel valmistada kaste, mis on juba isegi üksjagu magus (eriti veel, kui paned pannkoogitaignasse ka suhkrut).

Aseta täidis külma senikauaks, kuni valmistad kastme.

• 0.5 dl punaseid sõstraid
• 0.5 dl vett
• 1.5 spl suhkrut
• 1 tl jahvatatud ingverit
• 1 spl maisijahu + 2 spl külma vett

# Pane potti vesi, suhkur, ingver ning pestud ja rootsudest puhastatud punased sõstrad. Lase keema tõusta.

# Sega eraldi tassis maisijahu külma veega ning nirista keeva kastme sisse, kastet pidevalt segades. Keeda ca 1 minut ning eemalda pliidilt.

# Hoia serveerimiseni soojas või lase enne serveerimist uuesti keema tõusta.

# Ja siis võta taigen külmkapist ja valmista pannkoogid. Mina eelistan praadida võisel pannil, aga eks igaühel on oma nipid. Hoia valmis pannkooke potikaane all soojas.

Ja nüüd serveerimiset. Ehk saate mõned nipid siit. Kui viimane pannkook on veel pannil, pane serveerimistaldrikud mirosse ning soojenda neid seal 40 sekundit. Soojal taldrikul teadupärast on toit kauem soe.

Rullide tegemiseks kasutasin eraldi taldrikut: asetasin valmis pannkoogi puhtale taldrikule (ei pea olema soe taldrik, sest kõik käib üsna kiiresti), panin täidist pannkoogi endapoolsele äärele ning alustasin samast äärest rullimist (kui paned täidise keskele, on kehvem rullida). Rulli tõstsin soojendatud serveerimistaldrikule. Ja nii viis korda – viimase (viienda) rullitud pannkoogi lõikasin pooleks, et ikka kahele sööjale võrdselt jaguks.

Ja siis kallasin rullid üle kuuma kastmega. Serveeri kohe, muidu pole sellel soojade talrdikutega mässamisel mõtet.

J võttis paar ampsu ja siis võlus köögist ühe banaani välja ja lõikus taldrikule lisaks. Sobis hästi. Aga ka ilma maitses mulle väga. Eriti see pipramaitseline täidis, mis suu mõnusalt õhkama pani.