Risoto ei pruugi alati soolane olla. Võib teha ka magusat šokolaadist riisirooga, mis Rudolf Visnapuu Riisiraamatu järgi on sobiv hõrgutis romantilisele õhtusöögilauale. Omast kogemusest võin nüüd öelda, et sobib ka tavalise mitte nii romantilise õhtusöögi lõpetuseks, aga maitsev on see sellegipoolest…ja näeb üsna armas välja ka…ning mis kõige parem – valmib ülilihtsalt. Ja saab edukalt ära kasutada selle väikese riisikoguse, mis karbi põhja vedelema on jäänud ja millest ei piisa enam riso
to valmistamiseks.
Soovitaks ainult seda, et serveerida võiks seda peale mingisugust sooja salatit, maitsvat suppi või juurviljalist hautist, mitte aga riisi, pasta või palju kartuleid sisaldava roa järel…muidu on tärkliselaks nii suur, et kõht on pärast tükk aega punnis.
Kahele:
1 dl risotoriisi 1 spl võid 100 g mascarpone juustu 2 dl piima 2 spl suhkrut 100 g tumedat mõrušokolaadi kaunistamiseks maasikaid ja maasikamoosi
# Sulata potipõhjas või ja lisa potti riis. Sega, et riisiterad saaksid võiga kaetud.
# Lisa potti piim ja mascarpone ning hauta tasasel tulel ühtlaseks massiks (ligi 20 min). Ära unusta segada, et vältida riisi põhjakõrbemist. Kui vedelik on aurustunud ja riis ei ole ikka veel pehme, lisa väikeste koguste haaval juurde piima ja hauta seni, kuni riis täiesti pehme.
# Kui riis on pehme, maitsesta suhkruga ning lisa riisisegusse ka väikesteks tükkideks murtud šokolaad. Sega läbi, hauta veel mõned minutid ja eemalda kuumuselt.
# Soovi korral võid maitsestada ka kaneeli või nt Vana Tallinnaga – aga minu jaoks oli šokolaadine riis juba iseenesest huvitav maitseelamus.
# Serveeri maasikamoosi ning värskete maasikatega.
J ütles, et see magustoit nägi hea välja, aga maitses nagu Kellogg’s Rice Krispies…Ja kui minu suunurgad selle jutu peale alla vajusid, sain lohutuseks paar sooja sõna ja lõpuks ikkagi kinnituse, et ta tegi lolli nalja ja et magustoit oli ikkagi üsna hea ja maitsev, ning et seda võiks teine kordki teha. Tõenäoliselt teengi. Soovitan teilgi!
