Pierre Hermé’i šokolaadiekleerid

Oh jah. Uljate Küpsetajate II väljakutse minu jaoks. Olen ekleere varemgi teinud, aga päris õigesti need välja ei ole tulnud. Sel kuul proovisin lausa kaks korda teha, välja ei tulnud ikkagi suurt midagi. Ekleerid ju peavad olema sellised piisavalt “kõvad”, et neid saaks näppude vahelt süüa, samal ajal ei tohiks šokolaadikreem ja glasuur näppude ja näo külge jääda ja maitse peaks olema selline õrn ja suussulav.

Minu omad kerkisid ahjus küll eriti hästi (mis pani mu mööda korterit ringi  keksima ja juubeldama), aga see oli ka kõik. Kui ahjust välja võtsin, siis vajusid need toredad ekleerid varsti madalaks tagasi. Ja siis see šokolaadikreem ei olnud minu meelest suurem asi. Glasuur muidugi oli maitsev. No ei tea. Igaljuhul tulid need ekleerid sellised pehmekesed. Ei midagi meeliülendavat. Pean veel katsetama. Kellel aga huvi, siis proovige.

Tervislikud kanarullid

See kanarullide retsept on mul vist juba pool aastat meeles mõlkunud. Aga kunagi ei ole olnud aega ega vajalikke koostisaineid või isu. Ja lõpuks sai see siis tehtud. Ei midagi erililst, tavalised kanarullid, aga oi kui maitsvad! Tallegg tegi ka kunagi midagi sarnast, kanafilee rulle must ploomiga, olid vist nimega “Pidupäevarullid”. Ema ostis neid jõuludeks, mäletan nende maitset väga hästi. Kuigi Talleggi omad olid head, siis enda tehtud rullide vastu need muidugi ei saa.

Mul oli käepärast umbes 250 g kanafileed ning sain sellest hoolika lõikamistöö tulemusena 8 viilu, millest omakorda tegin rullid. Jagub täpselt kahele inimesele – suuremale perele võiks siis vastavalt ka suuremate kogustega arvestada. Retsept siis järgmine:

8 ploomitäidisega kanarulli:

250 g kanafileed, lõigatud 8 õhukeseks viiluks (tampida ei ole tarvis)

8 kuivatatud ploomi

ca 3 spl toorjuustu

soola ja pipart

vett ja veidi õli

kokteilitikke või niiti

# Riputa kanafileetükile soola ja pipart ning aseta sinna ploom ning ca pool teelusikatäit toorjuustu.

# Keera kanafilee rulliks ja kinnita kokteilitikkude või niidiga. Valmista kõik rullid.

#  Aja õli pannil kuumaks ning aseta kanarullid pannile. Pruunista mõlemalt poolt ca paar minutit, seejärel kalla pannile nii palju vett, et kanarullid oleksid enamvähem veega kaetud. Hauta kaane all ca 20 minutit. Vajadusel lisa vahepeal vett.

# Tõsta valmis kanarullid pannilt taldrikule, eemalda kokteilitikud või niit ja serveeri kohe, kartuli, kartulipudru või muu meelepärasega. Mina pakkusin kõrvale brokkoli-kartuliputru. Pannile jäänud vedelik kalla eraldi kausikesse ja serveeri kastmena – väga maitsev!

Rooga nautides olin lausa kuri enda peale, et ma seda toitu varem polnud teinud. Nii lihtne valmistada ja selline maitseelamus! Piprane kana ja magusapoolne ploom on oivaline kombinatsioon, mis tasub kindlasti järeleproovimist. J pakkus välja, et kui teha väiksemad rullid, siis võiks neid serveerida ka eraldi suupistena, kokteilitikkude otsast. Geniaalne idee, kas pole?

Šokolaadikreem laisale inimesele

No andke andeks, aga suvel ei kisu üldse pliidi taha toimetama. Tegin vahepeal ühe kringli, oma esimese, aga no see polnud küll väärt blogis mainimist. Tainas jäi vedel ja kõik targad leheküljed keelasid jahu lisada, no et siis jääb kringel kuiv ja tuim ja kehv, ja no ma siis mässasin seal selle poolvedela tainaga, keerasin palmikusse ja puha, aga küpsenuna oli see ikka üks paras plönn küll. Saia maitsega – seda küll, aga liiga magus ja imelik. Vahele panin martsipani ja aprikoosimarmelaadi ja kogused olid vist liiga suured…no tõesti, äärmiselt kehv esitlus. Aga J ütles, et ahju süü oli kindlasti. Ma nõustun temaga.

Olen olnud laisk ja teinud viimasel ajal sööke, mida juba ennegi mitu korda teinud ja mis kõik blogis üleval on. Olen teinud pastat ja kartuliroogasid, olen teinud ahjuvorme, mis traditsiooniliselt koos ei püsi ja taldrikul laiali lagunevad (ja seega blogisse ülespanemist ei vääri), olen teinud vokitud õunu ja vokitud virsikuid. Virsikud olid tegelikult üsna maitsvad ja hea vaheldus. Hooaeg ka vist praegu, või mis?

Midagi päris uut ja põnevat aga ei ole viitsinud katsetada. LAISKUSEGA on nüüd lõpp. I hope. Kuigi eks see tänanegi postitus on paras laisa inimese magustoit.

Niisiis, kui pikk päev on seljataga ja tahad midagi magusat pakkuda, siis mis saab olla lihtsam sellest, kui võtad kohupiima või ricottat, segad selle suhkru ja kakao ja vanillisuhkruga ning maitsed, kas on hea ning vajadusel lisad veel ühte või teist. Siis sulatad veidi šokolaadi ja segad selle ka kreemi sisse. Ja natuke Baileys’t. Hakitud kreeka pähklid või mandlid võid ka sisse segada. Ja serveeri..loomulikult šokolaadiküpsisega! Kerge kaloripomm muidugi…aga no mis teha, laiskus ju.

Piparmündine hernesupp lõhega

Kõlab veidralt? Mulle tundus ka jube imelik, et mis mõttes sa sööd hernesuppi lõhega, ja kõige tipuks on see veel piparmündimaitseline. Aga pilt nägi nii isuäratav välja, et tahtsin järele proovida, millise supiga on tegu. Ja nagu eelmisest postitusest tuleb välja, on kala kasulik süüa vähemalt kord nädalas. See oli siis minu sellenädalane kalaportsjon. Olin lõhega tegelikult see nädal juba mässanud ka, sedakorda siis proovisin teha Imre Kose lõhesalatit puuviljadega. Ei tulnud välja väga maitsev, aga võibolla sellepärast, et kasutasin graavilõhe asemel külmsuitsulõhet…Imre vist karjub appi praegu…igal juhul, et esimene kalakatsetus sel nädalal metsa läks, proovisin uuesti.

Supi originaalretsept ütleb küll, et kogustest saab neljale, aga mina venitaks sealt küll maksimaalselt kolm portsu välja…no ok, lõhet jaguks neljale ilusasti, aga kui supikogus neljaks jaotada, siis jääb küll ainult väike torts taldriku põhja…ei tea. Võib-olla on mul lihtsalt suured taldrikud.

Ja seda ka veel, et võibolla tekib sul kiusatus maitsestada suppi puljongiga, no et oleks veidi tugevama maitsega. Ise plaanisin seda teha, aga õnneks jätsin tegemata. Piparmünt ja herned on võrratult hea kooslus ning puljong oma tugevusega oleks selle lihtsalt ära rikkunud.

500 g lõhefileed

400 g külmutatud rohelisi herneid

50 g võid

2 väiksemat sibulat

150 ml kuiva valget veini

soola

500 ml vett

peotäis hakitud piparmündilehti

2 sl oliiviõli

poole sidruni mahl

0,5 tl Santa Maria viie pipra segu  (või ka tavalist pipart)

veidi sidrunipipart

200 ml 35-protsendilist rõõska koort

 

# Sulata potis või, lisa herned ja hakitud sibul ning kuumuta mõni minut. Lisa valge vein ja hauta. Jahvata veskist soola. Kalla peale vesi ja keeda, kuni herned on pehmed.

# Püreesta saumikseriga ühtlaseks massiks. Lase saadud mass läbi sõela, lisa piparmünt ja sega veelkord mikseriga kuni tekkib kreemjas mass. Vajadusel lisa soola.

# Lõika lõhe neljaks tükiks, hõõru oliiviõli ja soolaga ning prae seni, kuni tekib pruun koorik. Pigista lõhele sidrunimahla, raputa peale pipart ja lase 190 kraadi juures 6 minutit küpseda.

# Keeda herne-piparmündimassi rõõsa koorega ja vala eelsoojendatud taldrikule. Serveeri vahukoorega.

Oh sa poiss, millised maitsed! See supp sobiks suurepäraselt mingisuguse õhtusöögi eelroaks, tõsiselt. Suurepärane retsept, et oma külalisi maitseelamuse võrra rikkamaks teha, ausalt ka!

Lõhe kartuli-brokkolipudruga

Tervisliku toitumise õpikud soovitavad kala süüa vähemalt kord nädalas. Või vähemalt 30 g päevas. Ise igapäevane kalasööja ei ole, aga üritan kord nädalas serveerida hõbeheigi vormi, praekala või kreemist lõhe. Ükspäev oli jälle lõhe kapis ootamas ning oli tahtmine proovida midagi uut. No näiteks tavalist ahjulõhe, ilma kastmeta. Olen alati kartnud, lõhe puhul eriti, et kui ma seda kala millegagi ära ei kata, siis ta kindlasti kuivab ära ja kellele ikka meeldib kuivanud kala nätsutada. Aga näed, Thredahlia kirjutab hoopis, et need, kes kala mingusugusesse kastmesse uputavad tapavad kala maitse ning sel juhul pole ju mõtet poest lõhet või forelli koju tuua, kui just eelarves ülejääke pole. Võibolla tõesti. Aga lõhe kreemise kastmega maitseb mulle väga ning minu meelest on seal kalamaitset tunda just niipalju, kui mulle sobib.

Aga et koorevaurd olid kapis otsakorral, otsustasin siiski proovida ilma kastmeta kala, mida mu ema ka tihti tegi, aga mille proovimiseni ise ei olegi veel jõudnud. Niisiis, tänase postituse teema on kala. Ahjus küpsetatud lõhekala (retsept Thredahlialt – väga maitsev tuli!!!), kõrvale pakkusin kartuli-brokoliputru.

Lõhe (kahele):

• 400 g lõhefileed
• 0.5 sidrunit
• 1 spl võid
• peotäis hakitud tilli
• ca 0.5 spl keskmise jämedusega soola (nt. jahvatatud meresoola)
• värskelt jahvatatud pipart

Kastmeks võid ja valget kuiva veini

# Tõsta ahjuvormile paks foolium (müügil grillfooliumi nime all) või kahekordne õhuke foolium nii, et selle servad ulataks keskele kokku. Aseta kalafilee fooliumile.

# Piserda kala üle sidrunimahlaga, hõõru sisse soolaga. Jahvata peale pipar ja jaota ühtlaselt hakitud till. Kata kala õhukeste võiviiludega. Et kala ühtlaselt küpseks, peaks õhemad osad fileest (sabaots ja kõhuäär) kahekordseks tagasi pöörama, nii ei jää need õhemad osad keskkohast kuivemad.

# Voldi foolium kala peale tihedalt kinni ja jäta kala toatemperatuurile 15-20 minutiks seisma. Samal ajal soojenda ahi 200 kraadini. Küpseta 20-30 minutit (paksu fooliumiga!) olenevalt kala paksusest. Peale veerandtundi peaks hakkama kontrollima ja võtma kala ahjust välja kohe, kui liha on tõmbunud oranžist ühtlaselt roosakaks, aga mitte veel läbinisiti tuhmroosa (loe: kuiv!).

# Ava fooliumil üks nurk ja kalla vedelik kala ümbert ära, kastmeks. Paki foolium kokku tagasi ja lase enne serveerimist 5-10 minutit seista. Selle aja jooksul küpseb kala tegelikult veel edasi.

Kaste:

Kuumuta pannil või ja lisa ca. 1 dl kuiva valget veini ning lase ca 2/3 veinist aurustuda. Seejärel lisa ca 2 dl kalaleent (kui on vähem, lisa vett), maitsesta ja kuumuta keemiseni. Tõsta tulelt ja soovi korral lisa hakitud peterselli.

Kartuli-brokkolipuder (kahele):

• 3-4 kartulit
• 100 g brokoliõisikuid
• kanapuljongit
• 2 spl toorjuustu
• 1 spl parmesani juustu
• 1 tl basiilikupestot
• soovi korral 1 tl võid ja 0.5 dl kuuma piima

# Enne kui kala küpsema paned, pane ühes potis külma veega keema 3-4 kuubikuteks lõigatud kartulit (maitsesta soolaga ka) teises potis pane kanapuljongiga keema 100 g tükeldatud brokoliõisikuid. Keeda mõlemad juurvlijad pehmeks.

# Kui brokkoliõisikud on pehmed (tõenäoliselt enne kartulitükke), siis kurna need, aga ära keedu-puljongit ära viska. Aseta kurnatud brokkoliõisikud potti, lisa sinna 2 spl toorjuustu, 1 spl riivitud parmesani juustu ning 1 tl basiilikupestot. Püreesta kogu potitäis. Kui puder tundub liiga tükiline, lisa veidi keedu-kanapuljongit ja sega läbi.

# Kurna pehmed kartulitükid ning püreesta või tambi ühtlaseks pudruks. Võid lisada ka 1 tl võid ning 0.5 dl kuuma piima.

# Enne serveerimist sega omavahel kartuli- ning brokkolipudru. Väga maitsev!

# Kui teed suurema koguse kartuli-brokkolipudru, siis saab seda edukalt järgmisel päeval eraldi söögikorrana pakkuda, näiteks segada soe puder praetud peekonitükkidega. Mulle meeldis väga.

Aa, ja kui teil on võimalus, siis minge vaadake kinos WALL E filmi. Äärmiselt tore multikas. Maailmaparandava sisuga robotite armastuslugu. Väga nunnu!