Šokolaadikreem laisale inimesele

No andke andeks, aga suvel ei kisu üldse pliidi taha toimetama. Tegin vahepeal ühe kringli, oma esimese, aga no see polnud küll väärt blogis mainimist. Tainas jäi vedel ja kõik targad leheküljed keelasid jahu lisada, no et siis jääb kringel kuiv ja tuim ja kehv, ja no ma siis mässasin seal selle poolvedela tainaga, keerasin palmikusse ja puha, aga küpsenuna oli see ikka üks paras plönn küll. Saia maitsega – seda küll, aga liiga magus ja imelik. Vahele panin martsipani ja aprikoosimarmelaadi ja kogused olid vist liiga suured…no tõesti, äärmiselt kehv esitlus. Aga J ütles, et ahju süü oli kindlasti. Ma nõustun temaga.

Olen olnud laisk ja teinud viimasel ajal sööke, mida juba ennegi mitu korda teinud ja mis kõik blogis üleval on. Olen teinud pastat ja kartuliroogasid, olen teinud ahjuvorme, mis traditsiooniliselt koos ei püsi ja taldrikul laiali lagunevad (ja seega blogisse ülespanemist ei vääri), olen teinud vokitud õunu ja vokitud virsikuid. Virsikud olid tegelikult üsna maitsvad ja hea vaheldus. Hooaeg ka vist praegu, või mis?

Midagi päris uut ja põnevat aga ei ole viitsinud katsetada. LAISKUSEGA on nüüd lõpp. I hope. Kuigi eks see tänanegi postitus on paras laisa inimese magustoit.

Niisiis, kui pikk päev on seljataga ja tahad midagi magusat pakkuda, siis mis saab olla lihtsam sellest, kui võtad kohupiima või ricottat, segad selle suhkru ja kakao ja vanillisuhkruga ning maitsed, kas on hea ning vajadusel lisad veel ühte või teist. Siis sulatad veidi šokolaadi ja segad selle ka kreemi sisse. Ja natuke Baileys’t. Hakitud kreeka pähklid või mandlid võid ka sisse segada. Ja serveeri..loomulikult šokolaadiküpsisega! Kerge kaloripomm muidugi…aga no mis teha, laiskus ju.