Uuel aastal uue hooga?

Ilma pudelita ei tohi enam head uut soovida, seega hoian selle koha pealt suu kinni. Tahtsin hoopis tänada neid, kes järjekindlalt on siin lehel käinud, nii vanu postitusi lugemas kuid tõenäoliselt ka uute retseptide lootuses. Tuleb taaskord tõdeda, et ever since kui ma kooli tagasi läksin, on blogi tõesti soiku jäänud. Mnjah. Süüa teen küll endiselt edasi, katsetan ka uusi retsepte, aga selle asemel, et nendest blogis kirjutada, pean aega veetma esseesid ja muid pabereid kirjutades. Ja pealegi läks fotokas ka katki, nii et enam ei õnnestu mul oma hõrgutistest pilti ka teha…Noh, tihtipeale ei saa mu kulinaarseid saavutusi hõrgutisteks nimetadagi. Võtame kasvõi viimase Uljate Küpsetajate väljakutse, mis mul õnnestus täielikult ära soperdada. Mõtlesin, et pakun kodustele jõuluõhtul midagi täiesti erilist. Aga no ei tulnud välja. Ei julgenud seda siia ülessegi panna, lausa piinlik. Kolm päeva küpsetamist ja mässamist ja lõpptulemus oli siis see, et ainult vanaema sõi ja kiitis (tal vist oli minust lihtsalt kahju). Jumal tänatud, et mul oli tagavaramagustoit olemas.Eks see kipub nii minema, et toidu maitse on pöördvõrtdelises sõltvuses selle tegemiseks kulutatud ajaga. See porgandikook näiteks, mille ma veerand tunniga kokku segasin ja ahju viskasin, pälvis ainult kiidusõnu. 

Vaadake ise, see pilt siin all vasakul – kas see siin tundub isuäratav? Pigem isu peletaja. Tegelik lõpptulemus väljakutse korraldaja lehelt on siin samas kõrval. Ei anna eriti võrrelda…

                     

Aga muidu möödus jõuluvaheaeg kenasti. Kapsad, verivorstid, ema tehtud sült ja marineeritud liha, pohlamoos, marineeritud kõrvitsad – kõigest sellest ja veel paljust muust võis ju end lõhki süüa. Eesti jõulutoidud on ikkagi üle kõige!

Jõuluvana oli sel aastal üsna lahke. Sain palju head-paremat, muuhulgas ka kaks kokaraamatut (jess!). Mõlemad täiesti erinevad, aga ääretult põnevad. Armas “Vanaemade kokaraamat” õpetab mulgiputru ja marineeritud õunu tegema ning elegantne Gordon Ramsay tutvustab enda teoses veidi keerulisemaid retsepte. Usun, et saan nendegagi hakkama. Proovisin oma arvutiga need raamatud ka fikseerida, aga millegipärast jäid pildile tagurpidi…minu mõistus ei suutnud neid õigeks pöörata, aga ilma nendeta postitust ei raatsinud üles panna, nii et ärge pahandage. 

              

Eelmisel nädalal hakkasin jälgima BBC saadet MasterChef, kus amatöörkokkadele antakse võimalus alustada uut karjääri superkokana. Ja seda vaadates olen aru saanud, et olen kokakunsti alal alles üsna algaja. Arvasin, et tean nii mõndagi, aga ei. Ma ei oska veel näiteks kala keeta, ma kahtlen, et ma suudaksin tunni ajaga komponeerida suvalistest ette antud koostisainetest õige tasakaalu ning tekstuuriga toidu ning kindlasti kukuskin ma läbi toiduainete tundmise vooru (andke andeks, aga ma tõesti näiteks ei tea, mis vahe on kanamunal ja pardimunal). Aga jah. Õppida on veel palju, ja see mulle söögitegemise juures meeldibki.

Proovisin Gordoni raamatust juba mitut retsepti, kõik õnnestusid üsna hästi. Lähiajal üritan neid ka teiega jagada.