Suvikõrvitsa paadikesed

Pigem siiski laevukesed. Eks suvikõrvitsat või siis ka pommut võib täita kõiksuguste maitsvate asjadega – hakklihaga ühtmoodi või teistmoodi, ka seentega. Variante on kindlasti veel. Mul oli kapis veidi Gorgonzolat ja pool maisikonservi ning üks suurem suvikõrvits…Õnneks leidsin ka nendele rakenduse nami-nami retsepti näol.

• 1 suvikõrvits (ca 20 cm pikkune)
• sidrunipipart
• 0.5 sl võid
• 1 väikem hakitud sibul
• 125 g külmutatud või konserveeritud maisi
• 1 purustatud küüslaugu küün
• 0.5 tl purustatud musta pipart
• 150 g sinihallitusjuustu
• 0.5 dl hakitud peterselli

# Kasta suvikõrvits umbes 3-5 minutiks keevasse vette, nõruta. Vajadusel koori (mina ei pidanud vajalikuks, sest olen koguaeg nooremaid suvikõrvitsaid koorega kasutanud) ja lõika pikuti pooleks.

# Uurista viljaliha lusikaga välja ja lõika kuubikuteks. Puista suvikõrvitsasse sidrunpipart (sellega ei tasuks koonerdada, mina panin üsna vähe ja suvkõrvits jäi veidi magedaks).

# Kuumuta potis või, lisa sibul, mais, küüslauk ja suvikõrvitsakuubikud. Kuumuta klaasjaks, aga ära pruunista.

# Maitsesta pipraga, lisa tükeldatud sinihallitusjuust ja petersell. Sega korralikult läbi.

# Täida suvikõrvitsapoolikud seguga. Küpseta 200-kraadises ahjus, kuni täidis on läbikuumenenud (ca 15 minutit). Serveeri omaette roana või mingi liha kõrvale. Parim variant oleks tõenäoliselt mingi grilliha või grillvorst.

Minul oli käepärast ainult väikesed sealihatükid, ning seetõttu tegin neist hoopis omaette kastme. Et sinihallitusjuustuga laevukesed tulevad üsna kanged, tahtsin kastme teha veidi pehmema ja tagasihoidlikuma maitsega:

# Praadisin sealihatükid koos tükeldatud sibulaga pannil pruuniks.

# Maitsestasin soola ja pipraga ning kallasin üle köögikoorega. Lõpus lisasin veel veidi sinepit.

Tugevamaitseline juustu-suvikõrvits sobis selle kastmega päris hästi kokku.

Veiseliha fooliumikartuliga

J sünnipäevaõhtusöögi pearoa tegemine oli enamvähem samasugune mässamine, mis sibulasupigagi.

Otsustasin veiseliha kasuks. Ma ise ei ole suur veiseliha tegemise fänn, sest miskipärast kardan, et kõrvetan selle ära või jätan liiga tooreks – ja siis läheb raisku. Sealiha või kanalihaga seda hirmu ei ole, sest….noh nende valmistamine on enamvähem käpas ja kui välja ei tule, siis ei ole väga kahju kah. Aga otsustasin siiski veiseliha proovida. Ja jäin tulemusega üsna rahule. J jäi ka.

Kõigepealt fooliumikartulist – mul oli käepärast kaks suuremat kartulit, mis ilusasti sobisid:

# Pesin puhtaks, torkisin kahvliga augud sisse, määrisin võiga ning paning fooliumisse.

# Küpsetasin 200-kraadises ahjus ca 1 h 30 minutit – küpsemisaeg oleneb sellest, kui suuri kartuleid kasutad ja minu omad olid päris pirakad. Väikesed saavad rutem valmis. Igaljuhul, kui saad noa ilma vaevata kartulisse torgata, on nad pehmed.

Tegin kartulid valmis eelmisel õhtul, sest muidu ei oleks mul olnud aega oodata nende küpsemist. Ootasin, kuni küpsed kartulid jahtusid, eemaldasin nende ümbert fooliumi ja panin külma. Järgmisel päeval soojendasin ilma fooliumita mikros üles ja panin kuumalt fooliumi sisse tagasi (veits kilplane, aga hea kiire lahendus). Kuuma kartuli vahele määrisin paprikavõi:

• 1 spl pehmet võid
• 2 spl toorjuustu
• 1 tl paprikat
• 1 tl tšillipulbrit
• 0.5 tl jahvatatud köömneid
• 0.5 tl küüslaugupulbrit
• veidi soola

# Sega omavahel kõik ained. Aseta fooliumile ja vormi silndrikujuliseks toruks. Hoia serveerimiseni külmas. Muide, sobib hästi ka leivakatteks.

Nüüd liha juurde, mille juba päev varem marinaadi panin.

• 400 g veiseliha
• 1 dl oliiviõli
• 0.75 dl punast veini
• 2 spl punast veiniäädikat
• 2 spl sojakastet
• 1 tl ingverit
• 1 spl suhkrut

# Sega õli veini, äädika, sojakastme, ingveri ja suhkruga.

# Kui on tegu paksemate lihatükkidega, siis haamerda. Mina sellega vaeva ei näinud, kuna lihatükid olid üsna õhukesed.

# Aseta lihatükid kaanetatavasse karpi, kalla üle marinaadiga. Kaas peale, loksuta läbi ning hoia praadimiseni külmas. Mina marineerisin ööpäeva, usun et see andis ka parima tulemuse.

Kui liha oli päev otsa maitseid kogunud ja pehmemenud, oli aeg see ära praadida. Seda tegin vahetult enne õhtusööki.

# Aja pannil õli kuumaks ning aseta lihatükid pannile.

# Prae lihatükke mõlemalt poolt 4 minutit (mina võtsin spetsiaalselt stopperiga aega), et saada medium-rare tulemus. Kui lihatükid praetud, riputa need üle soola ja pipraga ning hoia serveerimiseni soojas.

See pann, kus sa liha praadisid – seal tuleb valmistada kaste, nii et ära tõtta seda pesema. Kastme jaoks tee nii:

• 4 spl võid
• pool viilutatud sibulat
• 1 tl jahu
• 1 dl kuiva valget veini
• 2 dl vähesoolast kanapuljongit
• 1 tl Dijoni sinepit

# Sulata või potis, keskmisel kuumusel. Lisa sibulad ning kuumuta 4-5 minutit, kuni sibulad on pehmemenud.

# Kalla potti ka vein ning kuumuta keemiseni, keeda 1 minut. Seejärel lisa puljong ning keeda kastet ca 20 minutit, aeg-ajalt segades. Lisa potti jahu ja sega kõik korralikult läbi, et tükke ei tekiks.

# Kuumuta kastet veel ca 6-7 minutit ning eemalda pannilt (võib teha valmis päev varem – kaste tuleb jahutada ja kaetult külmkappi tõsta, et siis enne serveerimist lõplikult valmis teha).

Kui veiseliha on valmis ning toit tahab serveerimist, lõpeta kastme valmistamine:

# Kalla kaste kuumale pannile – sellele samale puhastamata pannile, kus sa veiseliha praadisid.

# Sega (ürita panni küljest seda lihalist maitset kätte saada) ning lisa ka sinep. Kuumuta paar-kolm minutit ja eemalda pliidilt. Võid lisada ka veidi koort, et saada pehmemat ja siidisemat tulemust. Tehtud.

Nüüd ei jäägi muud üle, kui serveerida. Kuum kartul soojale taldrikule, teha sisselõige ja see täita võiga, seejärel tõsta taldrikule veiselihatükid ning peale kastet. Väga mõnusad maitsed. Liha oli mahlane, kartul pehme, või vürtsikas ning kaste kreemjas…

Pingutasin veiseliha kogusega veidi üle – 400 g kahele inimesele on vist liiga palju (eriti kui oled eelnevalt kausitäie sibulasuppi söönud ja tead, et ees ootab veel magustoit). Järelejäänud veisliha panin kaanega karpi külmkappi ning kasutasin seda järgmisel päeval veiselihahautise valmistamiseks (ja kuna liha oli juba küps, lisasin selle kastmesse alles koos brokkoliõisikutega).

Mündi-sibula marinaadis sealiha maisikreemi ja puuviljakastmega

Pikk ja uhke pealkiri…tahtsin proovida midagi uut ja huvitavat ning kuna see retsept pälvis üsna positiivseid kommentaare, siis mõtlesin, et miks mitte. Roa eeliseks on ka see, et nii kastme kui ka maisikreemi saab eelnevatel päevadel valmis teha (samuti võib liha marinaadi panna päev varem), mistõttu saab toitu valmistada osade kaupa. Mina tegin kõik ühel päeval, oli üsna palju tegemist ja mässamist, aga tulemus oli seda väärt. Pakkusin seda kolmekäigulise õhtusöögi pearoana, eelroaks brokkoli-kreemisupp.

Kahtlesin esialgu selle maisikreemi osas – et no kuidas sa sööd seapraadi ilma kartuliteta – aga arvan, et tegin õige otsuse, kui seda proovisin, sest kreem, hapukas kaste ning piparmündine sealiha moodustasid koos väga maitsva roa. Kogused on kahele.

Sealiha

• peotäis värskeid mündilehti
• 4-5 küüslauguküünt
• 3 värsket rosmariinioksa või 1,5 tl kuivatatud roosmariini
• 1 sibul
• 1 tl soola ja samapalju pipart
• 1,5 dl oliiviõli
• 300-400 g seafileed või seaprae tükke

# Purusta esimesed neli koostisosa köögikombainis ja maitsesta soola-pipraga.

# Kalla segu kaussi, sega õliga ja aseta kaussi lihatükid. Jälgi, et kõik lihatükid oleksid marinaadiga kaetud, kata kauss kilega ning pane vähemalt 2 tunniks külma.

# Mina marineerisin lihatükke ca 6 tundi, aga kõige parema tulemuse saab, kui marineerida liha päev või kaks.

Maisikreem

• 150 g maisi
• 2 spl oliiviõli
• pool hakitud sibulat
• 1 küüslauguküüs
• 2 spl jahu
• 1 dl kanapuljongit
• 1 dl vahukoort
• soola ja pipart

# Kuumuta 1 spl oliiviõli paksupõhjalises kastrulis, lisa sibulatükid ning purustatud küüslauk ja hauta pehmeks.

# Lisa potti jahu ja sega ca 2 minutit.

# Seejärel kalla potti kanapuljong (aeglaselt), sega kõik ühtlaseks ja lisa potti vahukoor.

# Hauta segu veel paar minutit ning kalla potti 100 g maisiteri, ülejäänud jäta alles. Kuumuta segu veel ca 1o minutit, jälgi, et see kõrbema ei lähe. Jahuta ning püreesta. Vajadusel maitsesta soola ja pipraga. Seejärel kalla püreesse ülejäänud 50 g maisi ja sega läbi.

Kui serveerid toitu hiljem, pane maisikreem külma ning soojenda üles enne serveerimist. Nagu öeldud, võib kreemi valmis teha ka päeva varem ning hoida serveerimiseni külmkapis.

Vahepeal valmista puuviljakaste.

Kui kreem ning puuviljakaste on valmis ning liha on juba mitu tundi marinaadis olnud, siis toimi järgmiselt:

# Eemalda sealiha marinaadist ning kuumuta õline pann. Hauta sealihatükke pannil nii kaua, kuni need on mõlemalt poolt pruunid (ca 5 minutit).

# Aseta sealihatükid ahjuvormi ning küpseta 180-kraadises ahjus 10-15 minutit. Seejärel võta ahjust välja ning hoia liha kaane all ca 7 minutit (see küpseb veel edasi).

# Võta maisikreem külmast, soojenda ning aseta taldrikule. Pane sealihatükid maisikreemi peale ning kõige peale tõsta puuviljakaste. Seda soovitab originaalretsept ja nii ma ka tegin, aga järgmisel korral ei paneks ma maisikreemi mitte liha alla vaid eraldi liha kõrvale, nii jääks minu meelest ilusam.

 

Niisiis…Pehmet ja mündist sealiha ning õrnamaitselist maisikreemi tasakaalustab hapukas puuviljakaste. Rikkalik maitseelamus on selle prae näol igal juhul garanteeritud!

Õuna-rosina kaste

See hapukas puuvlijamaitseline kaste sobib eelkõige sealiha kõrvale, aga kindlasti võib seda kasutada ka teiste lihapraadide juures. Retsepti andis Epicurious. Vähendasin koguseid ning sain ca 2,5 dl kastet.

• 1 dl õunaäädikat
• 0.5 dl vett
• 2 spl suhkrut
• 1 suurem hapukas õun, kooritud ja tükeldatud väikesteks kuubikuteks
• peotäis rosinaid
• 4 nelki
• 0.5 tl soola
• 1.5 tl ingverit

 

# Kuumuta suhkruga segatud äädikat nii kaua kuni suhkur lahustub. Keeda vedelikku segamata, kuni see on siirupine (ca 15 minutit).

# Vähenda kuumust ning lisa ülejäänud koostisained. Kuumuta kastet, kuni õunad on pehmed ja kaste on veidi paksenenud (ca 30 min). Soovi korral võid kastmele lisada ka 1 tl maisitärklist, siis tuleb kaste paksem.

Kaste säilib külmikus kaanega karbis kuni kaks nädalat.