Banaanipannkooke küpseta madalal kuumusel

Ei ole vahepeal ühegi ‘esindusliku’ toiduga hakkama saanud, seega täna ühtegi retsepti ei jaga. Küll aga soovitan teil proovida seda lihakastet Nami-Nami retseptikogust:  väga lihtne teha ning äärmiselt maitsev. Kahjuks jäi pilt tegemata, aga uskuge mind, kaste viib keele alla. Soovitan julgelt teha kõik retsepti järgi, ärge üldse lisage midagi muud, ei muid juurvilju ega maitseaineid, selles lihtsas retseptis peitub suurepärane maitseelamus, ausalt!

Ahjaa, tegin mingi päev neid samu pannkooke, ainult et selle vahega, et jätsin kaerahelbed sisse panemata. Viga! Oleks sama hästi võinud ka banaani rahulikult külmkappi seisma jätta, selle asemel, et see taigna sisse tükeldada. Tulemuseks olid sellised ‘taignase’ konsistentsiga koogid, mis ei kõlvanud kuskile. Väljast küpsed, seest toored. Ma muidugi sõin need suure vihaga ära, sest ma ei salli toidu raiskamist, aga oi kui vaevaline see oli…vastikud olid! Ei soovita!

Hiljem muidugi avastasin internetist hulga soovitusi, kuidas banaanipannkooke teha – nipp peituvat selles, et kooke tuleb praadida madalal kuumusel (muidu ongi tulemuseks väljast küpsed-kõrbenud ja seest toored-taignased koogid). Panen järgmiseks korraks kõrva taha.

Off topic: kas keegi oskab mulle öelda, et mis värk on Hiina pakenditega? Absoluutselt võimatu on midagi kääride abita avada. Vähe sellest – olen pea kümme minutit pusinud, et küpsisepakki avada (küll hammaste, küll küüntega, küll tirimise ja loopimisega – ühtegi terariista ei olnud käepärast), lõpuks mul see ka õnnestub, aga rõõm jääb üürikeseks, sest siis avastan, et iga küpsis on OMAKORDA eraldi kilesse pakendatud! Jälle kulutan oma närve ja kannatust, et lõpuks kätte saada see ÜKS KÜPSIS. Ja nii on asboluutselt kõikide asjadega! Sellepärast hiinlased vist ongi nii saledad, et toidu pakendist kätte saamiseks kulub lihtsalt rohkem energiat, kui toiduained ise annavad.

Hiina köögist

Lõpuks ometi on mul ligipääs wordrpessile! Kolisime septembris Pekingisse ning teadagi on siinsed internetikasutamise reeglid veidi karmimad…aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ja siin ma nüüd siis olen, peale mitmekuist pausi. Euroopa söögi ja kommetega harjununa oli esialgne sisselamine Hiinasse üsna valuline, kodus on meil ainult kahe auguga gaasipliit ning mikrolaineahi (ei mingit küpsetusahju, seega ei mingeid koogikesi ega ahjukartuleid…) ning loomulikult kasutame söömisel ainult pulki (isegi, kui mõnikord hommikuks pannkooke või praemuna sööme). Igapäevane menüü on üsna ühekülnge – riis kanaga, nuudlid kanga, pelmeenid, jälle riis kanaga, sekka sealiha ja erinevaid nuudlisuppe. Aga üritan usinamalt uusi toite katsetada, nüüd ju ka põhjust, sest saan edukalt välja kukkunud roogasid ka teiega jagada. Nii et… kööki tegutsema, mis muud!

 

Suveaeg… (!)

Isegi Londonisse on suvi jõudnud, can you believe it? Niisiis. Õppeaasta on jõudnud lõpukorrale. ‘Ainult’ lõputöö veel vaja kirjutada, siis olen õppimisega ühel pool. Oli päris meeleolukas aasta. Söögitegemise suhtes mitte nii väga, sest ausalt öeldes oli väga vähe aega põnevaid retsepte katsetada. Aga mis siis ikka, seda enam olen praegu rohkem valmis katsetama.

Ja pealegi, õppisin siin olles palju muud kasulikku. Rahvusringhäälingu olemust ja raadiolainete regulatsiooni ning telekommunikatsiooni poliitikaid. Kõlab keeruliselt aga tegelikult on väga lihtne ja arusaadav. Ja huvitav! Aga olgu. See siin on ikkagi toidublogi. Ja kuna mul midagi paremat teiega jagada ei ole, siis jutustan lihtsalt, kuidas me täna 30-kraadises kuumuses tagaaias kartuleid ja vorste grillisime. 

Ma ei ole kindel, kuidas meie naabrid grillimisse suhtuvad – siiani ei ole ma veel näinud neist ühtegi väljas ei päevitamas ega veelvähem grillimas, seega…võibolla siinmaal ei olegi see kombeks. Aga kahju on  ju ilusat päikeselist ilma raisku lasta…Kui keegi oleks midagi öelnudki, oleks me ta lahkesti grillipeole kutsunud. Jagatud rõõm on ju poole suurem.

Grillisime Eestist kaasa toodud vorste ja kartuleid. Iseenesest lihtne ja lollikindel. Ja oi kui maitsev! Mässi kartulid fooliumisse ning aseta need hõõguvatele sütetele enne, kui vorstid grillile asetad (nii 10 min varem, siis saavad vorstid ja kartulid üheaegselt valmis). Kartulid on valmis siis, kui see kahvliga torgates pehme tundub (st kahvel läbib kartuli kergesti, ilma ‘pingutamata’). Võta kartulid süte keskelt, eemalda hõbepaber, tee peale torkehaav ning pigista kartuleid veidi, et küpsenud ‘pehmemat ja maitsvamat osa’ paremini kätte saada oleks võimalik. Määri kartulitele ka veidi võid või toorjuustu ning riputa peale ka natuke parmesani. Soola ka muidugi. Ning söö ja naudi! 

Õhtusöögi lõpetuseks oleksid äärmiselt hästi sobinud värsked maasikad, just sellised, mida ma eelmisel nädalal koduaiast noppisin, sellised punased, värske ja magusa maitsega. Lähengi homme turule maasikajahile. Aga ega selliseid ‘kodumaasika’ maitsega punaseid hõrgutisi siit vist leida ei õnnestu…

Eksamid

Söögitegemisel on järgmiseks kaheks kuuks kriips peal. Õpin ja valmistun eksamiteks. Loodetavasti läheb kõik hästi.

Londonis sajab lund!

Lumememme ehitamine on paras nikerdamine. Aeganõudev ja väsitav. Aga äärmiselt vahva. Lumememme ehitamine Londonis on aga privileeg ja unikaalne sündmus. Lumine London on tore. Loodan ainult, et normaalne transpordiühendus ja tavapärane Londoni kiire elurütm taastub homme; isegi juhul, kui ilmastikuolud ei muutu. See on ju kõigest lumi, mis alla sadas!!