Pasta!

Viimased kaks päeva oleme Hiina toidule selja keeranud ja nautinud Euroopa toidu maitseid, aroome ja tekstuure (ja kaloreid), ning toidu kõrvale limpsinud Prantsuse punast veini. Külastasime ühte Pekingi suurimat ‘välismaalastele’ mõeldud kauplust, mis müüb Euroopa tooteid (tõsi küll, ligi 100% juurdehindlusega). Sellele vaatamata varusime koju erinevaid pastasorte ja juustu ning salaamit ja Earl Gray teed ja võid ja veel sada muud asja. Uskuge mind, kui olete kaks kuud ilma Euroopa toiduta veetnud ja satute poodi, mille letid on pungil täis ‘koduseid’ toiduaineid, siis võib ennast lausa lolliks osta. Soomlasest sõbrannal oli parasjagu ka sünnipäev ning tegime ta maailma kõige õnnelikumaks, kui viisime talle näkileiba ning ühe pudeli Finlandiat.

Aga nüüd pasta juurde. Mingit konkreetset retsepti meil ees ei olnud, tegime käpäraste toidu- ja maitseainetega, aga sellegipoolest oli taevalik tunne üle tüki aja jälle pastat süüa ja veini juua. Pidime koju isegi kaks kahvlit ja veiniklaasi ostma. Nagu piltidelt näha, on meie uued klaasid ultramoodsa krussis jalaga – paraku ainukesed ‘paarilisega’ klaasid, mida kohalikul turul müüdi.

Esimesel õhtul oli menüüs peekoni-seene pasta, mille J algusest lõpuni ise valmis tegi.

• ca 200 g pennesid
• 100 g suitsupeekoni viile, ribadeks lõigatud
• 100 ml köögikoort (vahukoort)
• 1 väiksem sibul, hakitud
• 1 küüslauguküün, purustatud
• 4-5 suuremat šampinjoni, viilutatud
• soola ja pipart
• oliiviõli
• võid

# Kuumuta paksupõhjalises potis  (võib ka wok-pannil) või, lisa hakitud peekon ja prae pruuniks.

# Eemalda peekon pannilt ja tupsuta majapidamispaberiga kuivaks. Soovi korral eemalda potist üleliigne rasv, natuke jäta sibulate-küüslaugu praadimiseks alles. Pane pott tagasi pliidile (vahepeal ära veega üle loputa, peekoni praadimisest pannile jäänud tükikesed annavad kastmele mõnusa suitsuse maitse).

# Prae sibul ja küüslauk läbipaistvaks, lisa potti seened ning prae veel mõned minutid.

# Seejärel kalla potti koor, lisa maitse järgi soola ja pipart, kuumuta madal kuumusel vahepeal segades mõned minutit, et kaste pakseneks. Lisa potti peekonitükid.

# Vahepeal keeda soolaga maitsestatud vees penned al denteks, kurna, tilguta peale veidi oliiviõli ja sega, et pasta üksteise külge ei kleepuks ning lisa peekoni-seenekastmele. Sega läbi ja serveeri kohe.

Teine oli minu enda üllitis, sisaldas samuti suitsupeekonit ja seeni, aga lisaks veel värskeid tomateid ja basiilikut, ning pennede asemel kasutasin spagette. Tsutike Parmesani juustu oleks muidugi mõlemale roale veel viimase lihvi andnud, aga oma suures ostuhulluses ei raatsinud seda ostukorvi panna. Eks järgmisel korral siis, pastat on veel alles

• ca 200 g spagette
• 2 suuremat tomatit, kuubikuteks lõigatud
• 100 g suitsupeekonit, ribadeks lõigatud
• 3-4 šampinjoni, viilutatud
• 1 väiksem sibul, hakitud
• 2 küüslauguküünt, purustatud
• kuivatatud (või värsket) basiilikut
• pool sealihapuljongi kuubikut
• soola ja pipart
• oliiviõli
• võid
• soovi korral veidi punast veini

# Algus sarnane eelmisele roale: kuumuta paksupõhjalises potis  (võib ka wok-pannil) või, lisa hakitud peekon ja prae pruuniks.

# Eemalda peekon pannilt ja tupsuta majapidamispaberiga kuivaks. Soovi korral eemalda potist üleliigne rasv, natuke jäta sibulate-küüslaugu praadimiseks alles. Pane pott tagasi pliidile (vahepeal ära veega üle loputa, peekoni praadimisest pannile jäänud tükikesed annavad kastmele mõnusa suitsuse maitse).

# Prae sibul ja küüslauk läbipaistvaks, lisa potti seened ning prae veel mõned minutid.

# Lisa potti tomatitükid, puljongikuubik, maitse järgi soola, pipart ja basiilikut, keera kuumus madalamaks ning hauta kaane all ca 15 minutit. Vahepeal sega ja purusta tomateid, et tekiks kergelt püreejas konsistents. Kui mul oleks siin blender, oleksin valmis kastme isegi püreestanud.

# Lisa kastmele peekon ning soovi korral veidi veini, kuumuta veel veidi ja ongi valmis. Hoia spagettide valmimiseni kaane all.

# Keeda spagetid soolaga maitsestatud vees al denteks, kurna, sega läbi tilgakese oliiviõliga ning serveeri koos kastmega.

Ah jaa, ja kogused on kahele, mõlemas retseptis. Kõrvale paku punast veini ja mingit head Itaaliapärast saia, magustoidukst mingi õhuline mousse või midagi muud kergemat. Ja siis trenni kaloreid kulutama…

Piparmündine brokkolipasta

Kuskilt jäi silma üks pastaretsept, mis sisaldas sidrunikoort ja sibulat ja piparmünti ja mis tundus jube isuäratav. Ega siis muud üle ei jäänudki, kui proovida midagi nendest koostisosadest valmis teha. Tõenäoliselt annaks kõige ilusama ja parema tulemuse see, kui sul on käepärast värskeid piparmündilehti. Minul ei olnud – ja ma ei lasknud end sellest heidutada – tegin hoopis väikese koguse kanget piparmünditeed (tavalisest Liptoni teepakist) ja segasin selle kastmesse. Andis värskust ja teravust – ja sobis hästi.

Apelsinikoorega tasub ettevaatlik olla, sest muidu võib kaste kibedaks jääda.  Mis veel…eks saad siin juurviljadega varieerida – mina kasutasin brokkolit, sest midagi muud käepärast ei olnud ja brokkoli oma õrna maitsega sobis piparmündiga väga hästi.

Kahele:

• 200 g pastat (penne, rotini, farfalle)
• 2 dl köögikoort
• 2 dl kanapuljongit
• 1 väiksem sibul
• 2 küüslauguküünt
• oliiviõli
• 1 tl tšillipulbrit
• 100 g hakitud brokkoliõisikuid
• 1 tl riivitud apelsinikoort
• 2 tl riivitud sidrunikoort
• 0.5 dl piparmünditeed (või 1 peotäis piparmündilehti)
• 1 spl jahu
• 4 viilu prosciuttot
• soovi korral riivitud parmesani

# Haki sibul ja purusta küüslauk. Aja õli paksupõhjalises potis kuumaks ning viska sibluatükid ja küüslauk potti. Kuumuta senikaua, kuni sibul on muutunud läbipaistvaks.

# Lisa potti kanapuljong ja koor. Kuumuta madalal kuumusel 5 minutit. Siis lisa potti tšillipipar, apelsini- ja sidrunikoor. Sega läbi ning pista potti ka hakitud brokoliõisikud.

# Sega kuum piparmünditee jahuga (jälgi, et tükke ei tekiks) ning kalla peene nirena kastmesse, kastet samal ajal segades. Jätka kuumutamist senikaua, kuni brokkoli on sinu maitse järgi pehme (minul kulus selleks ligi 7 minutit).

# Vahepeal ära unusta pastavett keema panna ning keeda pasta soolaga maitsestatud vees al denteks, kurna ning kalla üle vähese oliiviõliga. Sega. Seejärel kalla pasta kastmega ühte potti, sega läbi ja serveeri.

# Serveerimisel tõsta pastaroog talrikule, asteta sellele ribadeks rebitud prosciutto viilud ning soovi korral riputa üle riivitud parmesaniga. Häda korral saab ka ilma lihata.

Piparmünt on selle roa kõige tähtsam komponent – ausalt ka, annab sellist mõnusat värskust ja samal ajal paneb tšilli suu veel mõnusalt õhkama ka. Sidrun annab end ka kuskil tagaplaanil tunda, kuid kõige võimsamalt on maitses esindatud siiski piparmünt. Mulle tundus, et J veidi kirtsutas nina selle peale (no näos peegelduvad ju kõik tegelikult mõtted välja, mida välja öelda ei julge), et kuidas siis nii, et pastaroog sellise “VÄRSKE” maitsega on, siruniga ja puha…aga sõi taldriku tühjaks ja ütles, et väga maitsev. Hästi koolitatud. Aga mulle maitses küll.

Soe pastasalat avokaado ja basiilikuga

Vahelduseks ka midagi soolast. Magusaga peab ju piiri pidama, suvi ja rannahooaeg ju. Sestap otsustasin salatisse lisada avokaadot, mis aitab kolesteroolitaset vähendada, vererõhku alandada ja annab igasuguseid kasulikke vitamiine ning on üldse maitsev. Siinkohal mõned soovitused, kuidas avokaadot valida:

- Küps avokaado on õrnalt pehme (mitte päris löda) ning koorel ei tohiks olla pruune täppe ega mõrasid.

- Vali selline avokaado, mis on kitsama “kaelaga” (mitte ei ole ümar) – sellisel juhul on avokaado tõenäoliselt puu otsast ise alla kukkunud (s.t. ei ole puu otsast eemaldatud enne lõplikku valmimist) ning on seepärast parema ja mahedama maitsega.

- Kui sa ei kavatse avokaadot kohe kasutada, võid valida ka kõvama ning toorema variandi ning lasta tal kodus paar päeva küpseda-pehmeneda (toatemperatuuril paberkotis või puuviljavaagnas). Toorest avokaadot ei soovitata külmkapis hoida, küll aga võib seda teha küpse avokaadoga (peaksid vastu pidama kuni nädala).

Sellised soovitused. Antud salatis soovitan kasutada mitte päris pehmeks küpsenud avokaadot, sest muidu ei saa sa seda korralikult tükeldada. Soe pasta ning kana pehmendavad avokaadot niikuinii. Aga retsept on siis selline, jagub kahele:

150 g pastat (pennesid, rotinisid)
1 avokaado

150 g kanafileed

peotäis värskeid basiilikulehti

pipart, soola

1 spl sidrunmahla

peotäis riivitud parmesani juustu

oliiviõli

# Keeda pasta soolaga maitsestatud vees.

# Samal ajal prae pannil tükeldatud kanafilee, maitsesta soola ja pipraga.

# Rebi basiilikulehed väiksemateks tükkideks.

# Koori ja haki avokaado ning aseta suuremasse salatikaussi. Kalla peale sidrunimahl ning veidi soola ja pipart. Lisa kaussi ka tükkideks rebitud basiilikulehed ja sega läbi.

# Kalla salatikaussi praetud kanatükid.

# Kurna pasta ning lisa sellele veidi oliiviõli ja sega läbi. Seejärel kalla pasta salatikaussi avokaadosegu ning kanatükkide peale. Sega korralikult läbi ja serveeri parmesaniga üleriputatult. Soovi korral võid juustu segada ka salati sisse, saad veidi intensiivsema maitsega salati.

Mulle väga meeldis. Kartsin alguses, et kuidas küll soe avokaado maitseda võib (sest pasta oli ju kuum, samuti kanatükid), aga tuli välja, et need maitsed ja tekstuurid sobivad omavahel väga hästi kokku. Avokaado küll pehmenes veidi, aga ei muutunud täielikuks pudruks ning tasakaalustas oma mahedusega parmesani teravust. Oi, küll see oli hea. Soovitangi serveerida soojalt, siis tulevad aroomid ja maitsed kõige paremini välja.

Spagetid ja feta…

…annavad koos kasutades üsna maitsva salati. Avastasin selle ükspäev, kui kiiruga oli midagi hamba alla vaja valmistada ja tahtsin just kasutada spagette ning teha mingisugust salatit, mitte koorekastmes pastarooga. No et oleks tervislikum. Ja tegin sellise salati (saab umbes kolm portsu):

250 g spagette

3 spl oliiviõli

2 purustatud küüslauguküünt

3 spl viilutatud oliive

1 tl riivitud sidrunikoort

2 spl basiilikupestot

200 g kuubikuteks lõigatud feta juustu

2 spl sidrunimahla

ca 50 g põld-võõrkapsast

soovi korral 7-8 kirsstomatit

# Keeda spagetid soolaga maitsetatud vees vastavalt kasutusjuhendile (al dente).

# Samal ajal kuumuta pannil oliiviõli. Lisa pannile küüslauk, oliivid ning sidunikoor ja kuumuta keskmisel kuumusel paar minutit. Lisa ka pesto, sega kõik korralikult läbi ning eemalda pliidilt.

# Kurna spagetid ja kalla suuremasse salatikaussi. Jahuta veidi.

# Lisa kaussi kuubikuteks lõigatud feta ja sidrunimahl. Sega läbi ning seejärel lisa ka pannil kuumutatud oliivi-sidrunikoore-pesto segu.

# Lõpuks lisa potti ka põld-võõrkapsa lehed, sega veelkord ettevaatlikult kõik omavahel läbi ja serveeri kohe. Kui kasutad kirsstomateid, siis lisa need potti koos põld-võõrkapsaga.

Vot selline salat. Sidrunimahlaga ei tasu liialdada, muidu võib liiga hapu salat tulla. Leigelt on salat kõige parem – kui on liiga tuline, siis muutuvad põld-võõrkapsalehed nätskeks, koledaks ja maitsetuks…

Aa, nüüd tuli ka meelde, et olen mõnel korral salatile lisanud ka prosciutto viile. Ei teagi tegelikult, kuskohast see minu lihalembus pärit on, aga pidevalt üritan kõikidesse salatitesse ikka midagi lihalist sisse susata…kuigi ka ilma võib maitsev tulla.

Olen seda salatit mitu korda tööle kaasa teinud, kui tean, et kiire päev on tulemas ja pean arvuti taga oma lõuna sööma. Kui tihtipeale täidab ülessoojendatud söök mu töötoa üsna ebameeldiva lõhnaga (no nt kui võtan kaasa alfredo kastmes tehtud pastat, on terve tuba küüslauguhaisu täis), siis selle salati soojendamisel täitub tuba mõnusa sidruni-basiilikulise aroomiga. Boonus ju!

Olen kuskil taolist retsepti näinud kapparite ja laimiga (oliivi ja sidruni asemel) – aga ei ole proovinud…teoreetiliselt peaks tulema sama maitsev salat.

Lihapallisupp

Kui sul on kapis pakk frikadelle või lihapalle, siis miks mitte proovida valmistada seda maitsvat lihapallisuppi. Mina tegin lihapallid ise, samast “tainast”, mida kasutasin kotlettide puhul. Ehk siis, voolisin sibulatükkide ja munaga segatud ning soola, pipra, tšillipipra ja Worcestershire kastmega maitsestatud hakklihamassist pisikesed pallid ja panin need 180-kraadisesse ahju 25 minutiks küpsema. Need lihapallid, mis ahjust välja tulid, sobiksid ka niisama snäkiks, aga kuna tegin neid üsna väikeses koguses, otsustsin suppi proovida.Võid proovida lihapalle teha ka selle retsepti järgi.

Kahe taldrikutäie supi jaoks läheb vaja:

500 ml vett

ca 10-15 lihapalli

1 purk (ca 250 ml) purustatud tomateid

1 lihapuljongikuubik

1/2 tl oreganot

1/2 tl basiilikut

1/2 tl tüümiani

veidi soola ja pipart

1 sellerivars

1 porgand

1 küüslauk

peotäis spiraalmakarone

# Alusta supitegu selleri ja porgandi hakkimisega, purusta ka küüslauk.

# Pane vesi keema, lisa purustatud tomatid, juurviljad ja maitseained. Keeda ca 30 minutit (või kuni juurviljad on sinu jaoks sobiva pehmuseastme saavutanud). Vahepeal sega, et juurviljad põhja ei kõrbeks.

#  Kui juurviljad pehmed, viska potti ka lihapallid ja pasta ning keeda suppi nii kaua, kuni pasta on valmis. Serveerimisel riputa üle riivitud juustuga.

Ma rohkem juurvilju siia ei lisakski, sest supp tuleb isegi üsna mitmekülgne – ürdid jäävad maitsebuketis üsna domineerima, oma osa mängisid selles kindlasti ka üsna vürtsikad lihapallid. Võibolla lisaksin järgmisel korral ühe teelusikatäie suhkrut, et tomati hapukat maitset veidi tasakaalustada…aga teisalt jälle, magusus viiks selle supi vist tasakaalust välja…nii et ma tegelikut ikka ei soovitaks suhkrut. Soovitaks hoopis teha suuremas koguses suppi, sest ühest taldrikutäiest isu täissöömiseks ei piisa!