Banaani-pannkoogid

Tavaliselt sööme siin hommikuks kaerahelbeputru, nagu tublidele õppuritele kohane. Pealegi on puder tervislik ja kiudained pidid isegi kõhupekki vähendama. Lootsin ka tänast päeva pudruga alustada, aga pakipõhjast vaatas mulle vastu ainult pool klaasi helbeid, nii et pidin midagi muud välja mõtlema. Muna ja piima leidub mul külmkapis pea alati, seega otsustasingi teha hoopis pannkooke, koos kaerahelbete ja banaaninga, mis mulle külmikust vastu vaatas. Ja lõpptulemus oli oi kui hea!

Mul ei ole ühtegi mõõduanumat siin Hiinas, kõik toidud valmivad ‘maitse järgi’, seega ärge võtke antud koguseid puhta tõe ja kullana, vaid eksperimenteerige julgesti. Paksude ja sametiselt pehmete pannkookide saamiseks peab taigen olema selline paksemapoolsem, seega lisa vajadusel jahu või kaerahelbeid, või hoopis suurenda banaani kogust.

1.5 dl kaerahelbeid

1.5 dl jahu

3 dl käesooja piima

1 muna

3 spl suhkrut

1 küps banaan

noaotsaga soola

1 spl õli

# Sega omavahel kaerahelbed, sool ja jahu. Kalla segu üle sooja piimaga ning jäta taigen 15-20 min toatemperatuurile seisma (et jahu paisuks ja et kaerahelbed pehmeneksid).

# Vahepeal purusta banaan ning klopi muna ja suhkur kahvliga vahule.

# Sega omavahel kõik komponendid, lisa ka õli. Vajadusel lisa piima või jahu, et saada meelepärane taigna konsistents. Ja siis pannkooke praadima! Mina küpsetasin antud (umbkaudsetest) kogustest kaks tosinat väikest kooki. Nii head olid, et tahtsime kõik ühe korraga ära süüa!

Maitsvad snäkid

Kui tahad õhtusöögiks midagi kergemat, kui praadi või suppi, siis paku huvitavaid snäkke. Tutvustan siinkohal mõnda, mida ise olen aeg-ajalt proovinud:

Focaccia

Retsepti kombineerisin siin ja siin lehel olevatest variantidest. Jäin lõpptulemusega üsna rahule.

350 g  jahu

200 ml sooja vett

50 ml extra virgin oliiviõli

7 g pakk kuivpärmi (siin vähemalt müüakse 7 g pakendites, see on ca 2 tl)

0.5 tl soola

 

Saia valmistamine oleneb pärmi valmistamisõpetusest. Kui pärm nõuab, et teda on vaja soojas vedelikus aktiviseerida, siis sega kuivpärm sooja veega ja oota, kuni pärm on aktiviseerunud. Samal ajal sega omavahel kuivained. Kui pärm on tegutsemisvalmis, tee kuivaintesegusse süvend, kalla sinna pärmivesi ning oliiviõli ja sõtku taigent 5-6 minutit (kui kasutad pärmi, mille peab kuivainetega segama, sega pärm soola ja jahuga ning lisa ülejäänud ained).

Kui jahu-pärmi-õli-segust on saanud ühtlane taignamass, jäta see 1,5 h kerkima. Kui asjaga on kiire, võib taigna kuumakindlas kausis ka sooja ahju pista (just nimelt sooja, kõige madalamale kuumusele, mida ahi lubab – minu ahjul on see 50 C).

Kui taigen on kerkinud, tõsta see õlitatud ahjuplaadile ning lase uusti ca 1 h kerkida.

Seejärel kata focaccia meelepäraste maitseainetega. Mina valisin meresoola, mustad oliivid, värsked rosmariinilehed ning loomulikult niristasin peale ka veidi oliiviõli. Pressi oliivid julgelt taigna sisse, siis tekivad sinna süvendid ja oliiviõli ei valgu focaccia külgedelt laiali.

Küpseta saia 200-kraadises ahjus ca 30 minutit. Serveeri soojalt!

 

Tomati-bruschettad (kogused vastavalt sellele, kui palju sööjaid)

Värske pikk sai (baguette või ciabatta)

paar tomatit

värskeid basiilikulehti, hakitud

soola ja pipart

oliiviõli

purustatud küüslauku

 

Aseta tomatid paariks minutiks kuuma (vastkeedetud) vette. Seejärel eemalda koor ning puhasta tomati viljaliha seemnetest. Haki viljaliha.

Sega tomatitükid hakitud basiilikulehtede, soola, pipra ning küüslauguga.

Lõika sai 1.5 cm paksusteks viiludeks ning määri iga viil oliiviõliga. Kui oled küüslaugusõber, võid iga saiatüki ka küüslaugupoolikuga üle ‘määrida’. Pista saiad mõneks minutiks 200-kraadisesse ahju (jälgi, et saiatükid päris kõvaks ei küpse).

Tõsta tomatisegu saiadele ja serveeri.

  

Riisipallid

Retsepti leidsin siit. Lihtne ja lollikindel retsept, milles saab edukalt ära kasutada eelmisest päevast üle jäänud riisi. Kindlasti võib siia lisada ka muid maitseaineid ning juurvilju, mis käepärast. Kogused siis sõltuvalt sellest, kui palju on sööjaid. Mina kasutasin alljärgnevaid kogusid ja sain ca 10 pallikest (paar esimest läks aia taha).

250 g keedetud riisi

100 g tükeldatud sinki ning samapalju tükeldatud juustu

2 spl riivitud parmesani

2 muna

riivsaia ja õli

 

Sega riis singi, juustude ning ühe lahtiklopitud munaga. Kui riis ei ole eelnevalt maitsestatud, lisa segule soola ja pipart.

Vormi segust pallid, veereta neid esmalt lahtiklopitud munas ning seejärel riivsaias. Lihtsam on, kui teed kõik pallid valmis ja alles siis hakkad friteerima.

Kuumuta potis õli (vähemalt 3-4 cm, olenevalt pallide suurusest) ning friteeri pallikesi ca 3 minutit. Seejärel aseta need majapidamispaberile, eemalda üleliigne õli ning hoia serveerimiseni soojas.

 

Asparaagus peekoniga

No seda retsepti teab vast igaüks. Mässi asparaaguse ümber peekoniviilud ning grilli (just nimelt grilli mitte ära küpseta) 200-kraadises ahjus senikaua, kuni peekon on küps. Asparaagus peaks jääma veidi krõmpsuv, siis on snäkki lihtsam süüa. 

Peekoni asemel võib asparaaguse ümber mähkida ka prosciutto viilu või hoopis suitsulõhefilee – tulemus peaks olema sama maitsev. 

Uljad küpsetajad, taaskord

Olen jah laisk olnud, jälle. Ei ole proovinud uusi retsepte, vaid vanade teada-tuntud variantidega läbi ajanud. Eks põhjus oli selles, et elasime vahepeal poolteist nädalat sõprade juures ja siis ei tahtnud igaks juhuks uute retseptidega katsetada.

Igaljuhul, sain hakkama järjekordse Uljate Küpsetajate väljakutsega, milleks seekord olid lavashi pulgad, või kuidas neid nimetadagi – sellised erinevate maitseainetega ülepuistatud pulgakesed, mis valmivad väga kiiresti (kui taina kerkimisaega mitte arvestada) ning sobivad suurepäraselt peolauale. Või filmiõhtule või lihtsalt niisama snäkiks.

Dipikastme tegin ka ise, tuli selline mõnus ja värskendav, aga antud kogusest saab umbes liitrijagu kastet – ja see säilib ainult pool päeva – seega kui mingit suuremat kampa ei ole külla tulemas, siis soovitan dipikastme koostisainete koguseid vähendada.

Retseptid siin.

Suitsulõhe-ampsud

Nädalavahetusel raamatupoes kokaraamatuid lapates üritasin leida huvitavaid snäkke, mida veel proovinud ei ole. Peekoniampsud, prosciutto rullid ja lõhe bruschettad olidki liiga tavaliseks muutunud – vaja oli midagi uut. Leidsin ligi 10 põnevat snäkki, aga koju jõudes oli täielikult meeles vaid üks – suitsulõhe-amps. Ei tea, kas hakkan vanaks jääma vms, aga ülejäänud retseptid olid küll peast pühitud…Aga üks on parem kui mitte midagi.

Niisiis, suitsulõheampsud. Teoorias peaks neid sööma näppudega, aga minu omad tulid ehk natuke liiga pehmed, seetõttu serveerisin neid väikestelt lusikatelt.

1 suurem kartul, kooritud ja riivitud

1 viil suitsulõhet (ca 10×10 cm), lõigatud 8 võrdseks osaks

hapukoort

soola ja pipart

sidrunimahla

 

# Maitsesta riivitud kartul soola ja pipraga ning vormi segust 8 väikest pätsikest. Prae kuumal pannil kuldseks. Mina ei kasutanud võid ega õili – no et tulemus ei oleks rasvane – aga ei keela sul seda kasutamast.

# Aseta jahtunud pätsid serveerimistaldrikule või väikestele lusikatele.

# Tõsta igale pätsile pool teelusikatäit hapukoort. Kõige peale aseta lõheriba. Piserda üle sidrunimahlaga ning serveeri (või aseta serveerimiseni külma).

Päris mõnusad olid teised. Kindlasti pane kartulile piisavalt palju soola ja pipart, et tulemus ei oleks mage (mina kardsin ülesoolamist, aga antud juhul on parem, kui pätsid tulevad pigem veidi soolasemad, kui et jäävad magedaks).

Juustused pannkoogid

Just just, juustused pannkoogid. Jube head nädalavahetuse hilistel hommikutundidel (või varajastel lõunatundidel). Olen neid varemgi teinud. Ja et neid valmib tavaliselt terve hunnik, olen neid ka tööle lõunaks kaasa võtnud ning nautinud koos värske salatiga. Maitsvad nii soojalt kui ka külmalt.

Umbes 15 pannkooki:

3 muna

0.5 tl soola

2.5 dl piima

3 dl jahu

150 g riivitud juustu

praadimiseks õli või võid

# Eralda munakollased munavalgetest. Vahusta munakollased ning sega sinna hulka piim, sool, jahu ja riivjuustu.

# Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja lisa taignale.

# Prae õlisel/võisel pannil väikesed kuldkollased koogid.

# Serveerisin värske tomati ja kurgi kõrvale, aga võib näksida ka täitsa ilma lisandita.

Sellised lihtsad ja toredad pannkoogid. Kohevad ja pehmed, lausa sulavad suus. Eks selle tainaga võib ka ju improviseerida, lisades näiteks praetud peekoni- või singitükke. Aga ka ainult juustuga olid koogid juba väga nämma.

Muide. Kas teie teatsite, kui kaua on juust inimeste toidulaual olnud? Toidutare annab teada, et esimesed juustud valmistati tõenäoliselt umbes 6000–7000 aastat tagasi (Wikipedia sõnul aga 8000-3000 aastat enne Kristust, võta siis kinni).

Juustu tundsid mitmed antiikkultuuride esindajad, nagu egiptlased, kreeklased, foiniiklased ja sumerid. Ka vanas Rooma riigis oli juustutegu ja -söömine au sees. Tegemist oli rikaste inimeste toiduga, sest Rooma riigis oli juust isegi veinist kallim. Just ladinakeelsest sõnast caseus, mis tõlkes tähendab juustu ja omab tähenduslikku seost piima varuvalgu kaseiiniga, on tuletatud juustu inglise- (cheese), saksa- (Käse), itaalia- (cacio), hispaania- (queso) ja hollandikeelsed (kaas) nimed. Vot nii.

Ei tea, missuguseid hõrgutisi tol ajal juustust teha osati ja kas ka juustupannkoogid kellegi menüüs olid?